Thursday, July 12, 2012

13 päeva vaikust

Tere! Kuidas läheb? Loodan, et hästi. Nagu minulgi :)
Tean, tean.. võinuks varem kirjutada. Mul pole enda kaitseks isegi vabandust võtta. Ärge pahandage. Ei hakka siinkohal lubama, et järgmine postitus tuleb juba õige pea. Mina ja lubadused - oleme teinekord erinevatel lainepikkustel ning üksmeelele jõudmine nõuab aega. Küllap on teiegagi seda juhtunud :)

Viimased päevad olen voodis veetnud. Ei, ma pole haige. Väljas kallab juba teist päeva vihma ja et me neid imelisi baklazaane vihmaga ei korja, siis ega muud teha olegi kui voodis sooja teki all vedeleda ning filme vaadata või netis ringi surfata. Kole lugu, kas pole? Olen siin teisel pool kera ning selle asemel, et ringi seikelda või tegevust otsida, veedan ma enamuse ajast teki all maailma eest peidus. Selline backpacker Eestist siis :D Ise ma seda küll ei põe, aga selle võrra on vähem kirja panna. Ei hakka teile päris Postimehe uudiseid siin ümber jutustama. 

Räägime sünnipäevast. Oli see ju eelmise nädala oluliseim sündmus - Martin 30le jälle aastake lähemal. Number, mis mind tõsiselt hirmutab. Peaksin ma ju juba praegu asjalik ja kõrgelt haritud olema, aga näete siis - hingelt 18 ja ega käitumise järgi endale samuti kõrgemat vanust pakuks. Hakkab vägisi tunduma, et minu puhul jäi see vaimne areng sinna hilisesse teismeikka toppama. Loodetavasti mitte kauaks. Kurja, unustasin end hetkeks ja silme ees hakkasid jooksma pildid minust kümne aasta pärast kuskil klubis noortega võidu pidu panemas. Mingid eriti noortepärased riided on ka veel seljas. KolekoleKOLE!! Kaotasin eluisu just..
Ahjaa.. sünnipäev! Kuigi mul ei sünnipäevale eelnevatel ega järgnevatel päevadel erilist tunnet sees polnud(ka see kaob vanusega?), siis sel õigel hällipäeval see viivuks siiski tekkis. Suurt rolli mängis Heleriinu küpsetatud shokolaadikook ning küünlad sellel, õnneks kõigest 4 põlevat tõrvikut. 27 küünalt oleks selle tordi igas mõttes hävitanud :D Ja sünnipäevalaul oli ka väga tore. Aitäh!
Koogist tükike söödud võis trall alata ja tralli all pean ma silmas telefoni otsas rippumist ning kaela sadavate õnnitluste vastuvõtmist. Poleks mitte kunagi arvanud, et neid nii palju saab olema! Teadke, iga kõne ja sms oli minu jaoks hindmatu väärtusega. Seda enam, et ma kodust nii kaugel viibin. Ja Kaupo, nii-nii-NII hea oli sinust üle pika aja midagi kuulda ning otse sinult, ilma vahendajateta :D Aitäh kõigile!!!

Aega edasi sellesse nädalasse kerides - igavus tahab tappa. Alates esmaspäevast on väljas vihma kallanud. Seda lausa nii korralikult, et anti üleujutushoiatused. Juuli pidavat siin muide aasta kõige kuivem kuu olema. Näete siis, aastad pole vennad. Päevaga sadas taevast alla terve kuu norm. Ilmateadet vaadates tundub, et taevaluugid ei paista nii pea sulguvat ja seega võime ka tööst suu puhtaks pühkida. Õnneks on mul mu arvuti, mis aitab veidigi igavust peletada. Toanaaber see-eest on igavusest hullumas ning ta ei hoia seda enda teada. Ma ei tea kaua ma seda vingumist kuulata suudan. Isegi väljend "ainult igavatel inimestel on igav" ei paista ta vingu peatavat :D

Saigi mu sündmusteta elu teile jälle ette kantud :))
Olge tublid!
Saadaks päikest, aga pole, mida saata :D

No comments:

Post a Comment