Järjekordne laupäev seljatatud

Tervist pühapäevitajad!

Alustuseks tahaks vabandada Heleriinu ees, kel mu blogi lugedes alati suur tahtmine komavigu parandada tekib. Ma ei saa sinna midagi parata. Koolipingi nühkimisest ikkagi hea mitu aastat möödas. Kui ma komasid ja kirjavigu jälgima peaks, siis oleks see blogi ilmselt poole õhem :D Või noh, loomulikult ma jälgin neid, aga mitte nii pingsalt kui mõni teine meil siin. Deal with it, Heleriin. Kui see sind lohutab, siis olin kunagi samasugune. Aeg teeb oma töö :D Seniks jõudu sulle blogi pidamisel, mida mul alati lust lugeda. Selline armsalt korrektne ta sul. Mitte kokku visatud nagu minu oma :D

Tagasivaade nädalale - kaks tööpäeva, vihm, vihm, vihm, vihm ja.. VIHM! See ongi Austraalia. Ärge uskuge neid jutte päikesepaistelisest paradiisist. Puhas propaganda! Vähemalt viimasel ajal on ilmavana küll midagi väga segamini ajanud või liiga palju pudelipõhja vaadanud. Olgu see siis kodustele lohutuseks. Saan aru, et ega teiegi hõisata saa. Täiesti mööda on see aasta 2012. Millal see ilmalõpp pidigi tulema? Või oli ära juba?

Laupäev oli traditsiooniline. Seekord polnud vähemalt alkoholi pruukimiseks põhjuseid vaja kaugelt otsida. Täiesti lõpp.. hakkasin just tehtud postituste peale tagasi mõtlema ja vähemalt pooled, kui mitte rohkem, on seotud alkoholi tarvitamiseks. Tubli, Martin! Olen endast selle kahe aasta jooksul teile päris ilusa pildi maalinud. Selline noor alkohoolik, kes ilma ei saa ja ega tahagi :D Elu põletamine käib täispööretel. Lubage siiski kinnitada, et tegelikkuses olukord nii hull pole ja "paberile" pandult võib teile asjaoludest (natuke)vale mulje jääda. Pole see ju sama, mis näost näkku suhtlemine. Puuduvad mu grimassid :D Ja jälle kandun oma jutuga teistele radadele.. pidutsemise põhjustest tahtsin rääkida. Esiteks, ego nagu ma olen, mu möödunud sünnipäev. Jah, ikka veel. Või pigem alles nüüd. Eelmisel nädalavahetusel ja sünnipäeval erilist tähistamist polnudki. 

Teiseks - Alina ja Rolandi lahkumine. Need ülitoredad ja sõbralikud sakslased lähevad juba kolmapäeval tagasi kodumaale ning seega oli see nende viimane nädalavahetus meiega. Kurb! Aga küll me veel kohtume. Esialgsed ja umbkaudsed plaanidki paika pandud :) 

Kolmandaks - Juha ja Aleksi lahkumine. Ega pea vist ütlemagi, millisest riigist nemad tulevad. Soome poiste lahkumise põhjuseks pole aga mitte kodumaale naasmine, vaid soov idarannikut edasi avastada. Võibolla ristuvad meiegi teed veel kunagi. Näiteks Tallinnas, kui nad odavat alkoholi soovivad :D

Neljas põhjus.. midagi targemat polnud õhtuga nagunii peale hakata.

Õhtu oli tore, kuigi takso võinuks veidi kiiremini kohale veereda. Linna saamiseks pidime kaks tundi oma kaarikut ootama. KAKS TUNDI! Okei, esimeses kõnes öeldi kohe ära, et maksimaalselt tund võib minna, kuid kui kell teise tundi jõudis, siis hakkas meie kannatus ja aegki vaikselt lõppema. Sissepääs klubisse suletakse siin tund pärast südaööd. No worries. Kohale me siiski jõudsime. Küll mõned minutid hiljem, aga, et Alina on Queensis juba tuttav nägu ja ta lõbustas meie pärale jõudmiseni turvamehi, siis sisse me saime. Ei taha mõeldagi, mis vastasel korral juhtunud oleks. Terve päev selle nimel ju elanud ning hinganud :D Meeleheitel baklazaanikorjaja nagu ma olen. 27 veel pealekauba. Kohutav!

Täna hommikul end voodist üles ajades avastasin märjad teed ja kerge vihmasaju. Vargsi tekkis lootus, et ehk pääseme tänagi tööst, aga mida ei tulnud oli farmeri kõne. Egas midagi - tööle! Põllule jõudes saime teada, et taimed on liiga märjad ja peame tunnikese ootama. Aitäh! Tund hiljem, nagu lubatud, oligi Charlie tagasi platsis ja kärutas meid taimede vahele. Alles siis, kui ta enda masin mudasse kinni oli jäämas, sai ta aru, et tööst ei tule midagi välja :D KOJUUUUU! Siin ma siis olengi. Vaikselt teki all blogi kirjutamas. Ei saa kurta :))

Järgmise korrani!