Lubatud pildid jõuluajast

eestlaste private jõulupidu Pembertonis

    

öömaja Margaret Riveris

chocolate factory candy store

laskumine Lake Cave'i

 Lake Cave

seeriast "mina ja ookean"

No tervitus ja merry möödunud jõule! :D

Muljed minu esimestest jõuludest Austraalias..

Eestlaste kinnisest jõulupeost ma juba kirjutasin. Kinnine oli see muide ka hiljem saabunud eestlaste jaoks, kellega meist keegi väga kontakti otsinud pole. Lihtsalt liiga suureks on see eestlaste kogukond siin paisunud. Häirivalt suureks. Ärge valesti aru saage, eestlane olla on uhke ja hää, aga sellises koguses rahvuskaaslaste kohtamine täiesti ootamatutes kohtades ja olukordades võtab Austraalias olemiselt pool võlu. Tegelikult ei tulnud ma siia ju eestlastega kohtuma..

Laupäeval toimus ujula ääres hosteli jõulupidu, mis küll midagi erilist polnud, aga ajaviide seegi..

Õhtul tegime ühiselt kartulisalatit ja kooki. Väga maitsavad tulid :)

Pühapäeval sõitsime Margaret Riverisse ehk ookeani äärde. Minu suureks üllatuseks kihas linn elust ja tundus, et terve Southwesti rahvas on sinna kokku sõitnud. Vaheldus Pembertonile missugune!

Linnas sai kergelt varusid täiendatud ja edasi viis sõit randa. Kõhud paljaks ja vette. Veetemperatuur võis ehk umbes 20C ringis olla, aga õhutemperatuur oli üle 30C. Võis supelda küll! :D

Õhtu lähenedes pakkisime rätikud kokku ja otsisime koha, kus saaks istuda ning süüa valmistada. Pliiti meil küll leida ei õnnestunud, aga ma leidsin meile parklast saksa tüdrukud :D Ei, mitte selles mõttes! Vorstide küpsetamiseks ikka (jajaa, siit saaks ka kahemõttelise nalja suht kerge vaevaga välja pigistada :D) Tegelikult oli tüdrukute van'i gaasipliit sisse ehitatud. Seal ma neid siis kõpsetasin, hetkeni, mil nad rangeri kartuses minema kiirustasid. Parklas ja rannas ei tohtivat magada. Trahv 2000$ per kärss.

Sõime kõhud täis, jõime veini ja.. magasime rannas :D Väike hirm oli küll, et tuleb äkki trahv ära, aga uni oli magusam.. ja see rannas hommikul ärkamine - ÜLImõnus! Helesinise ookeani ääres valgel liival..

Järgmine peatuspunkt - Chocolate factory. Nimi on petlik, sest tegelikult me seda valmistamise poolt õieti ei näinudki(tegu oli poega), aga tasuta sokolaadinööpe võisid süüa palju jaksad ;) Mul läks selles mõttes veel eriti hästi, et parkla poole kõndides jooksis üks tüdruk poest mulle järele ja kinkis kaks shokolaadikommi.. ei teagi, millega ma selle ära teenisid, aga keele viisid p***e. Aitäh!

Edasi suundusime väiksesse Elistvere sarnasesse loomaaeda, kus sai loomi ka ise katsuda ja näppida. Nüüd võin uhkelt vastu rinda taguda ja öelda, et olen känguru katsunud! Võib rahuliku südamega tagasilennu pileti ära osta :D Tore koht oli..

Ja siis oli aeg koopa külastamiseks. Margaret Riveri lähedal on nimelt palju erinevaid looduslikke koopaid, kuhu on võimalik väikese raha eest oma jalg tõsta. Meie käisime Lake Cave'i koopas, mis on väidetavalt sügavaim turistidele avatud koobastest. Näiteks vihmaveel võtab alla jõudmine 10 kuud. Väga ilus ja rahulik oli ning see valgustus seal all... ja giid oli ka lahe. Selgus, et tal on üks eestlasest sõber. We rock! :D

Nüüd siis tagasi Pembertoni villas. Teisipäevast olen tööl käinud ja vaikselt kisub rutiini tagasi. 

Eile nägime oma istanduses puu küljes ühte Redback'i ka. Kõigest siinse piirkonna kõige mürgisem ämblik, aga siiski tore kohtumine :D Oli teine päris uimane..

Sellega vist mu kirjutis selleks korraks piirdubki. Ei jõua siin läpaka taga enam ära haigutada ja homme jälle 6ks tööle. FUN! :D 

Aastavahetuse plaanidest nii palju, et võib juhtuda, et lähme Alari ja Sanderiga Perthi. Mina veel 100% kindel pole, aga siin ei tahaks sellise möllu ajal väga olla. KUIGI... väidetavalt on siin üks Lääne-Austraalia võimsamaid ilutulestikke. Isegi laste oma kestvat 20min. Mina suhtun sellesse küll suhteliselt skeptiliselt..

Bye! :)

PS! homme pildid nädalavahetusest

Merry xmas!

Hey everyone!
Toredaid ja lumiseid jõulupühi teile! :)
Minu jõulud mööduvad seekord lõõskava kuumuse käes ja rannas. Esimene jõulupidu on praeguseks hetkeks ka möödas. Eestlaste privaatpidu. Vahetasime loosipakke ja... no tagasihoidlikkusega need ei hiilanud :D  Kas oli tavaline kink ja crazy ass kinkepakend või vastupidi. Ma ei hakka siinkohal üldse mainimagi, mille ma jõuluvanalt sain. Tuleb välja, et ta on üks kuradi perversne habemik! :D Mulle meeldib!

Täna on hosteli jõulupidu Pembertoni swimming pooli ääres. Vorstikesed, liha ja õlu. Ja pidu algab juba 11:30 ehk 2,5h pärast. Ooo.. jah, jälle mingi pidu! Teile on kindlasti päris hea mulje sellest siinsest kommuunielust jäänud. Kogu aeg on pidu, jooming, tants ja trall. Tegelikult pole see asi nii hull midagi. Või no on, kui vähegi isu oleks iga päev end täis lakkuda :D Lihtsalt, tööst pole lihtsalt mõtet kirjutada ja mis sellest üle jäävad.. peod ja möll! Maks on mul ka Eestisse tulles korras, hopefully!

Vahelduseks tööst ka. Käisin üheks päevaks ühes teises viinamarjaistanduses raha kokku ajamas. Palav oli ja mao tapsime. Mürkmao. Kahju kohe, aga risk tema käest hammustada saada kaalus tema elu üles..

Okei, mis siin ikka. Rohkem muljeid peale järgmisi pidusid ja ookeani ääres käimist :)
Olge tublid! (oleks peaaegu kirjutanud, et hoidke üksteist, aga no.. läilaks läheks!)
Take care! :D

Unustage mu eile antud number. Vodafone võib mu higi ja pisaratega kokku aetud rahast suu puhtaks pühkida, kui endale errorite vaba kodulehekülge valmistada ei suuda!

Minu uus number on: +61459177065

Tänan tähelepanu eest! :)

In other news.. there are no news!
Tänasest oleme ootamatult jõulupuhkusel ja seda kuni 28ndani. We'll see..
Ei teagi kohe, mida selle ajaga peale hakata.

Bye!

I'm back! :)

Ilusat talve algust!
Ja thanks, et ka meile mõtlesite ning lund saatsite. (loe: http://www.elu24.ee/?id=360053) Rannikuga panite küll vähe mööda, aga ega see olegi oluline - mõte loeb! :D

Nädalavahetus möödus Pembertoni eestlastel teatavasti Perthis.
Laupäeva hommikul sai varakult teele asutud, et enne etendust veel poodlema jõuda. Sihtmärgiks oli võetud Perthis asuv outlet kaubamaja or smth.. Adidas, Nike, Everlast jt (firma)poed, kus kõik nende tooted nö tehasehinnaga või lihtsalt odavamad. Olgu kohe öeldud, et mina ei leidnud sealt esimesel päeval midagi. Kui esmapilgul tundus kõik nii äge ja valik meeletu, siis teisel korral.. mitte nii väga.
Kaubakastist kiirelt hostelisse, kus meid tervitas veel eelmisest ööst koomas Laura, asjad tuppa, riided selga ja etendusele! Vaarik ja Nuter tervitasid meid oma tuntud headuses. Meri ja Orav oli hea ajaviide, kuid etenduse kõrgpunktiks jääb publiku reaktsioon hetkel, kui pudel Viru Valget lavale ilmus. See inimeste suust kõlanud sügav ohe.. :D Eestlane ON joodikrahvas!
Pärast etendust olid kõik aukonsuli koju oodatud, kus pakuti suupisteid ning tasuta õlut ja veini. Väga tore koosviibimine oli! Tutvusime ühe Austraalia tüdrukuga ja ameeriklasega (sõdur, kes Iraagis on tõlgiks kohalike ja ameeriklaste vahel ning hariduselt midagi tuumafüüsiku ja keemiliste relvade eksperdi sarnast. Really complicated stuff!), kes eesti keelt õpivad. Ameeriklane kavatseb juuni lõpus Eestisse minna. Et miks Eesti ja eesti keel? Seda minagi küsisin :D Sest talle meeldivad eestlased ja keel tundus raskem, kui araabia keel. Talle meeldivat väljakutsed :D

Õhtul.. no teadagi, mis siis toimus. PIDU! Eestlasi oli kokku lõpuks vist lausa 20. ringis, pooled neist võõrad. Pärast soojendust viskasime dressi maha ja läksime Connectionsisse (yea, geiklubi), kus meist nii mõnedki välja visati. Alar oli vist lausa esimeste seas, kel kratist kinni võeti. Väidetavalt oli ta liiga halvas konditsioonis, aga seda on raske uskuda. Sel õhtul olid ka kained inimesed liiga purjus :D Ja edasi.. no, mis siin salata - ma ei mäleta! Tantsinud ja möllanud olin, aga mingi hetk kadusin orbiidilt. Lõpuni ma seega seal ei olnud, ühel hetkel avastasin end kuskilt Perthist. Olgu öeldud, et hostelist klubisse on umbes 10min jaltuskäik. Minu tagasitee.. võttis tunde! Selline ma siis olen, take it or leave it :D
Oh well, Hommikul ärgates kerge dush ja linna. Jalad viisid mind jälle kaubamajja. Ilmselt näris hinges kerge kadedus, et kõik endale sealt midagi leidsid. Seda asja ei saa ju nii jätta. Ei teagi milles asi, aga ma leidsin pea igast poest midagi, mis mulle meeldis ja ega need siis riiulile jäänud. Ostsin kõik tühjaks! Ja kõrvale jutustasin müüjatega... ühel neist oli nõrkus siniste silmadega meeste vastu. Naljakas, sest minu silmad sel päeval olid punasemast punasemad :D Siin ma siis olen, istun oma riidehunniku otsas, mida, oh üllatust, ma Pembertonis nagu selga panna ei saagi, sest need liiga pidulikud. WAY TO GO, Martin!

Täna oli õnneks farmist vaba päev. Alar magas poole neljani. Mnjah, mina ärkasin siis, kui teised tööle läksid. Sisustasin oma aega How I Met Your Mother'i teise hooaja vaatamisega ning kui lamatised tekkima hakkasid otsustasin toa ära koristada. Sai puhtam küll ja teised on väga rahul. Success!
Annan neile 2 päeva, et endine olukord taastuks.

Ahjaa, kohalik number on mul nüüd ka olemas. Hetkel Eesti sim-kaarti sees ei hoia. Uus number on +61 4242 89 668 :)

Nädalavahetuseks Perthi!!!

Homme ongi lõpuks see kauaoodatud päev, kui saab tõelisesse tsivilisatsiooni! Hell YEAH! :D
Arvuti jääb maha ja järgmine postitus tuleb ilmselt uue nädala alguses. Kui seda aga ei juhtu, siis ilmselt sukeldusin ülepeakaela Perthi ööellu ja ei väljunud sellest duellist võitjana :D

Okei, good night my friends!
Over and out!
Martin
:)

Täna olen tubli. Järjekordne postitus blogisse :))

Ma olen vist varemgi rääkinud töö tegemisest Austraalia moodi. Täna tõusime uutesse kõrgustesse ja viljeleme seda nüüd veel kõrgemal tasemel kui varem! Palju õnne meile! :D

Hommikul saime oma esimesed tööülesanded kätte ja koos sellega ka teate, et bossi pole. Kassid läinud, hiirtel pidu! Dean andis mõista, et täna võime kell 2 lahkuda, aga kirja läheb 3.. nooo, why not!? Meie teenime ju selle võrra rohkem. Aga kui mina siin farmer oleks.. herr Martin ei jätaks töölisi hetkekski valveta! Kuradi laiskvorstid ja viilijad! Õnneks ma sellises rollis pole :D

Homme on reede ja siis laupäev ja siis - PERTH! Jiiihaaaaaa! Pidu ja pillerkaar!!!

Läpakat ma ilmselt kaasa ei tiri ja jätan selle pilvedes hõljuvale Saksa elektriinsenerile Andile kasutada, kes tegelikult on hästi tore tüüp :)

Mis siin siis veel pajatada..

Juuksed ajasin maha. Ei, mitte nulli! Sellised nagu lahkudes olid, kui keegi veel mäletab (Triin kindlasti :D)

Ahjaa, kui keegi veel mu aadressi vastu huvi peaks tundma, siis selleks on 7 Brockman street, Pemberton, 6062, Western Australia ;) Ja seda ilmselt veel päris pikaks ajaks. Kogu mu elu on ju siin. Milline maaliliselt kaunis linnake oma vilka ja põneva seltsieluga! Siia võiks lausa elama jääda!

Eestlasi tuli ka juurde. I lost count, sorry!

Gerry sünnipäev

lind, kes teeb metsas ahvi häält. tõsilugu!

joomismängud iirlastega

hosteli BBQ night

Pemberton, mu kallis!

"Hey wee man" :D

Leidsin lõpuks veidi aega ja jõudu, et vahepeal toimunu sõnades kokku võtta :))

Laupäeval käisime Manjimupis Cherry festivalil. Ootused polnud just kõige tagasihoidlikumad.. avokaadokorjajatel jäeti selle ürituse tõttu lausa laupäevane tööpäev ära. Enne linna jõudmist hüppasime veel mingisuguselt garage sale'ilt läbi. Minu esimene! Olgu kohe öeldud, et filmides nähtuga ei anna seda võrreldagi. Kui teleekraanilt näeb tavaliselt ilusat maja kuskil uuselamute rajoonis ning selle ette ja garaazi kokku kuhjatud vanakraami, siis meie nägime.. no see oli keset pärapõrgut asuv majake koos varjualusega :D Ja tavaari oli seal minimaalselt. Siiski, Gerry sai kaks kruvikeerajat ja tellitava mutrivõtme! Victorious! :D

Next stop - Cherry festival! Festival, mis kuulu järgi pidi siinkandis üks suuremaid olema, oli tegelikkuses küllaltki miniatuurne. Alar pakkus, et Mustvee linnapäev(on selline asi üldse olemas?) on ka suurem üritus :D Ja kirssidega polnud sel mingit pistmist. Vähemalt tänapäeval mitte :D Käik ise oli tore ja minu seisukohast vaadates täielik kordaminek. Sain ma endale ju uued klapid. Firmaks Koss, hinda öeldi 49$ ja pakendil seisab "Lifetime warranty". Kvaliteet on ka üle prahi. Tööl muusika kuulamine saab endale hoopis uue tähenduse! Sellised klapid noh! :D Esmaspäeval suutsin need muidugi hostelisse unustada. Way to go, Martin!

Manjumupist tagasi, maost maanteel üle sõidetud ja temast pildidki tehtud, sõitsime järve äärde, kus tähistasime Siimu sünnipäeva ning olime rannas toimuvale pulmale publikuks. True story! Päris kena tseremoonia oli :) Ülevast tujust hoolimata suutsime end ohjeldada ja pulmad jäid eestlaste poolt puutumata. Õhtul oli kerge grill ja chill nagu laupäeviti ikka.

Pühapäeval põrutasime ookeani äärde. Ilm oli super, kui tugev tuul välja arvata, mis liiva üles keerutas. Veel tänagi võib seda erinvatest kehaõõnsustest leida :D Tegin ka kerge supluse ookeanis ning proovisin bodyboardi. Pääääris vinge asi, kui ma vaid korralikult ujuda oskaksin.. Tegelikult olid ka need, kes ujuda mõistsid seekord hädas. Laine tahtis kõiki vägisi ookeanile viia ja tagasi kaldale jõudmine nõudis kerget eneseületamist. Sanderi päästis tema bodyboard, mis teda vee peal hoidis ja millega oli võimalik lained enda kasuks tööle panna. Palju ei puudunud, et oleksime abi kutsunud..

Tööl oleme vahelduseks erinevaid töid teha saanud. Ühest puusordist teise tegemine oli üks asjalikum nendest. Autokastis istumine ja sõidult peoga istikute alla tigude mürgi loopimine.. mul vajusid silmad kinni!
Dean, meie nö "brigadir" sööb ka iga päevaga ühe rohkem närve. No lihtsalt sõidab mööda põlde ja käib meid ümber tõstmas ja segamas. Nüüd, kui sina lõpetad, mine Davide'le appi ja kui lõpetate, siis tulge puhkemajja *3minutes later* ma tegin sulle veidi ette ära (ATV otsas istudes, how freakin convenient!), tee ainult see-see osa ja mine siis Alarile appi *10min later* Dean teeb juba minu osa ja sammub kiirel sammul vastu. Mind suunatakse teise ritta ja kunn põrutab ATVga Davide't ja Cyril'i ümber paigutama. Jah, nagu me ei oleks seda tööd juba eelnevalt 6 nädalat teinud..
Homme on sunniviisiline puhkepäev. Täna pritsiti mürki. Ei teagi, kas nutta või rõõmustada :D Samas, raske nädalavahetus Perthis ees. PAAAAAAAAAAAAAAAAARTY! :D

Kas nüüd sai kõik? Tõenäoliselt mitte, aga hetkel küll midagi olulist ei meenu.
Mis siis ikka.. rohkelt lund teile sinna!
Bye!

Kõige olulisem jäi ikka mainimata! Hakklihakastet tegin. Esimest korda. DELICIOUS! :D

Sorry, mates!
No posts today. Too tired and its almost 11pm here. Off to bed now! :)
I PROMISE to update my blog tomorrow!

C ya!
:D

Täna..
Manjimupi Cherry festival. Tehtud!
Uued vinged kõrvaklapid. Tehtud!
Rannas grillimine ja chillimine. Tehtud!
Rannapulma kõrvalt piidlemine. Tehtud!
Pidu hilisõhtuni. Üritame!

:D

Homme kõigest lähemalt. Piltidega, hopefully!
Happy, happy, joy, joy!

Mõtlesin, et annan endast elumärki, aga tühja sellest. Mis te seal Eestis korraldate!?! Oleks võinud siis järgmisel talveni ära kannatada, et ma ka sellest möllust osa saaks! Ekstreemsed ilmaolud on mulle alati pinget pakkunud :D Eks ma lepi siis sellega, et siin on ka ilus ja valge. Valge nagu palju valgust, mitte lumine.. damn!

Ega siin vahepeal suurt mainimisväärt väga toimunud ole. Järjekorras juba viies töönädal selja taga. Sellest pole endiselt aru saanud kaua me siin olema peame. 2nd year visa saamiseks peab 3 kuud täiskohaga töötama (ühes kohas, vist) või 88 tööpäeva koguma. Meie lepingus on kirjas casual worker, mis väidetavalt tähendab, et loetaksegi ainult tööpäevi. Selle järgi peaksime siin 88 päeva tööd tegema. Let me see.. meil on praeguseks neist tehtud umbes 26. Pole just palju..

Mis veel. Kängurud on igapäevaseks nähtuseks saanud. Suured, väiksed, keskmised... u name it! :D
Tööl õpin itaalia- ja prantsuskeelseid roppuseid. Vastu õpetame muidugi ilusaid eestikeelseid väljendeid. "mul on po***i" ehk "i dont care" on väljend, mida ma tööl eriti palju kasutama olen hakanud. Nüüd laseb ka itaallane samamoodi ja üleüldse tundub see väljend viimasel ajal kuidagi tihti asjakohane. Who cares :D

See eelnev tekst sai enne reedest pidu kirjutatud. Nüüd, kui rumm on lahjendatud.. ega midagi lisada olegi. Homme ilmselt Cherry festivalile ja õhtul Siimu sünnipäev. Ahjaa, eestlasi on siin hetkel mingi 17-18.

Olge tublid ja pidage vastu. Varsti on suvi! :D

Hyvä Päivää!
Meil on siin hostelis nüüd üks soomlane. Et kust ta välja ilmus? Eestlastega tuli. Jah, veel eestlasi! 2 poissi, kelledest üks on mu nimekaim (KURJA!). Oleme nüüd enamuses. We decide! :D

Pühapäev möödus ookeani ääres, kus teiste eestlastega sai aega surnuks löödud. Ookean.. see on ikka kuradi mõnus! Vesi oli külm, aga põlvedeni sai sisse ronitud ja sulistatud, selle hetkeni kuni laine rinnuni märjaks kastis. ÄGE! Eriti mõnus oli see tunne jalge all, kui vesi kaldalt tagasi ookeanisse vajus ning liiva jalge alt minema viis. Tegelikult oli see kohati hirmuski :D Nüüd saan aru küll, kuidas inimesed siin ka põlvekõrguses vees ära upuvad. Tuleb laine, viib maapinna, kaotad tasakaalu, teine laine otsa, kolmaski...
Turnisime ka kaljudel, lootes vaalu näha(no luck), ja tagasiteel ronisime mingi "kivi" otsa, mis 40 miljonit aastat tagasi vee all oli.

kivikuningas :)

Lisaks kõigele oli mul veel au kollase tibu roolis olla. Esimene kogemus vasakpoolse manuaaliga. Polnudki kõige hullem. Hull oli hoopis see, et auto ei tahtnud kuidagi teel püsida. Ookeani äärde jõudes selgus ka põhjus. Tagumised rehvid praktiliselt tühjad :D No ja siis... sai veel paar otsa tehtud. No worries!

Kerge kõrvalepõige. Tanklas käies arendasid kohalikud teenindajad jälle small talki ning uurisid kust pärit olen. Ja nad teadsid Eestit! Minu imestunud näo peale kõlas vastuseks "We get Eurovision here!"

Õhtul tagasi jõudes ootas meid Davide ja tema itaaliapärane pastaroog, mille ettevalmistuseks tal "kõigest" 4h aega kulus. Tõelist Bolognese kastet peab kuulu järgi vähemalt 2h potis ringi keerutama. Nüüd ma siis tean, miks nad seda siin varem teinud pole ning hoopis saia/vortsi/juustu ja muu lihtsaga piirduvad :D Aga maitse... no see oli tõeliselt hea! Vanaema ütleks siinkohal "viib keele perse" :D Et siis, mida pikem on toiduvalmistamiseks kuluv aeg seda maitsvam ta on? Eeldusel, et ta vahepeal põhja ei kõrbe ;)

Alarist ja tema juppideks lagunevat kehast.. kurk annab tal endiselt veidi tunda, aga eluisu tundub vaikselt tagasi tulevat. Ainuke asi, et suud ei saa päris avada. Õunu seega praegu ei söö. Kõrvetised on vist ka. Tegelikult on siin varsti kõik vigased. Marinil valutab kõht ja põletas kätt, Villul on teist nädalat mingi põletikuline haav jala peal, Sander kriimustas eile väikest varvast ja see on tänaseks vaat et lilla..
Kõik on ka arsti juures käinud, aga erilisi muutusi seni märgata pole. Loodame kiiret paranemist! :)

Tööl on kõik endine. Täna sai vahelduseks midagi teistsugust tehtud. Ülesandeks oli nimelt istikutele "soengute" lõikamine. Kui töö väga tüütuks muutus, siis tegin enda lõbustamiseks veidi nalja ja lõikasin neile pügamise asemel tõepoolest soengud. Ikka eest lühem ja tagant pikem, kõrvad välja ja eest tukaga... ei, ma olen veel täitsa mõistuse juures!

C Ya! :D

Uus päev, uued vihmahood..

Tööl ma reedel ei käinud. Miks?
Kell on 4. Vihma kallab ja ainuüksi mõte kuskil põllu peal vihmas külmetamisest ajab ihukarvad püsti. Äratus kell 5, peas miljon vabandust, miks ma täna tööle tulla ei saa ja kell pool kuus teatasin teistele "ma täna ei viitsi".. olen süüdi! :D I just didn't feel like it! Täna üritas itaallane sama trikki, aga prantslane põrmustas kõik juba eos. HA!

Siiski, kogu taevast alla langeva vihma kiuste oli reede kaunis päev! Sain ma endale lõpuks isikliku netipulga ju! Viimase.. või ainukese, mis siia jumalast hüljatud kohta saadeti! Selle tööle saamine läks ka suuremate sünnitusvaludeta, kuigi.. kui Eestis saab enamiku asjadest netis aetud või peab esindusse minema, siis Austraalias möödub aeg lihtsalt toru otsas rippudes. Jutule pääsemiseks tuleb omajagu klahve pressida (kui oled uus klient "press 1", kui oled meie klient "press 2", kui ei tea, mida teha, siis "press 3 for help" jne jne jne), aga kui see takistusrada on läbitud, siis võid head teenindust oodata :D
Esimene kogemus oli tegelikult Gerry netipulga aktiveerimisega. Kõne suunati otse India kõnekeskusesse(nagu filmides), kus oli au "Mike'iga" vestelda. See india aktsent.. nalja nabani :D Seekord rääkisin naisteenindajaga, kes üritas small talki asjatamise vahele pressida. Ikka, kui kaua sa Austraalias oled olnud, kellega, kauaks jääd, töö või puhkus, mis nädalavahetusel plaanis ja siis BOOM out of nowhere, "Do you have a wife?" Selline küsimus! :D Lohutas, et küll ma selle õige leian ja nett oligi aktiveeritud. Nii palju, siis tasuta netist, mida toakaaslane pakkus. Aga eks need, kes mind tunnevad, teavad, et ma ei oska tasuta lõunaid süüa. Ma pigem keeldun viisakalt :D

Õhtul käisime pubis Laura(ei, mitte meie Laura :D) lahkumispeol. Ei oleks iial uskunud, et ma sellises koguses õlut suudan juua ilma, et see seedetrakti tagasilööki põhjustaks ehk mindud teed pidi tagasi välja tuleks. Niiice! :D

I HAVE INTERNET!

YEAAAH! Netipulk olemas!

Okei, pubisse! :D

Känguruuuuu

Yeaaaah! :D
Olen neid ka varem silmanurgast silmanud, aga täna nägin päris lähedalt. Tööle minnes hüppasid ühed kõrvad auto kõrval mõned kümned meetrid. Ta oli veel suht väikene. Ja siis... ja siiiiiis... tööd tehes oli üks viinamarjapuude vahel. No tema oli ikka monstrum võrreldes seni nähtutega. Kõva kaks meetrit ja päris julge teine. Tükk aega vaatas, kuidas tööd teeme :D
Lisaks sellele näidati meile ka paar kohta ette, kus madusid kohata võib. Olid vist Tiger snake'id. Pidid pea iga päev samas kohas peesitama. Täna sellist õnne polnud. Ei pea vist ütlemagi, et esimesel võimalusel lähen vaatan koha uuesti üle. Seni olen ussi ainult metsas vilksamisi kohanud. Btw, eile suri üks mees oma kodus maohammustuse tagajärjel. Paljud ei pidavat arugi saama, kui madu hammustab. Tunne pidi sarnanema nt. jala äralöömisega.. nojah, ei oska kommenteerida. Veel! :D

Kui ma siin juba tööelust jahun, siis täna õnnestus üle pika aja Deani (tööl meist mingi pool pead kõrgemal seisev tüüp) autoga tööle sõita. See mees tarbib midagi! Teist varianti lihtsalt pole. Kerge vihamaga kurvisel maanteel 140-150ga uhada samal ajal seosetut jutuvada suust välja ajades... CRAZY BASTARD! :D Põllu peal rallib ka nagu poolearuline. Kui krampilikult kinni ei hoia, siis oled kastist kadunud ka! Täna sõitis kastikaga 2-3m põõsast üle. Jah, meie olime ka peal. Okstega pikki piilumist saada.. oli laheeee! :D

No kuidas hästi teil läheb!? :D
Lumi põlvini? Hõbekett, no see mis mingil proosalisel põhjusel suunurgast rippuma peaks, jäätub momentaalselt.. oi elu... its beautiful! Ah, mida ma parastan. Tahaks vanaema villaseid sokke praegu. Southwesti kevadilmad kõiguvad äärmusest äärmusesse, aga ega see suvigi tulemata jää ja siis on teistpidi hull :) Kunagi pole hea, teate ju küll!

Paar päeva tagasi käisime Alariga Manjimupis haiglas. Tema nädal ja ehk veidi rohkemgi kestnud kurguvalu ei tahtnud kuidagi taanduda ja lõpuks lõi valu juba kõrva. Peale tööd laenasime autot ja panime ajama. Paari autoavarii tõttu kujunes ooteajaks küll nõksa rohkem kui kolm tundi, aga Alar sai oma antibiootikumid kätte! Pisikeses ooteruumis istudes saimegi kohalikega põgusalt tutvuda (ja kahe Eesti tüübiga). Tänaseks on tal märgatavalt parem. Hakkab juba inimese nägu minema :)
Ahjaa.. mina olin ju roolis. Teist või kolmandat korda Austraalias. Algus oli hea, aga Manjimupis panin parklast väljudes automaatselt valesse sõidusuunda ja sõitsin ringteel tagurpidi! :D Seda ei ole mõtet mainidagi, et suunatule asemel hakkavad kojamehed esiklaasi nühkima. Kõik on valel pool siin! Kui veel käike ka vahetama peaks.. manuaalil on käigud nagu normaalsetes riikides ikka(esimene üleval, teine all), aga käigukang on ju vasakul käel. Hakkad käigukangi kõrvalistuja poolt enda poole vahetama. See on sama nagu hakkaks Eestis 5ndast käigust pihta.. väga hull! :)

Egas siin vahepeal midagi muud väga toimunud olegi. Laupäevasel grillil õpetasime Saksa tüdrukule eesti keelt. Davide aga, kellega koos töötame, lubas purjakil olles suure suuga pastat teha. Ega ma ei saanud seda talle järgmisel hommikul meelde tuletamata jätta. Pühapäeval kell 8 siis. Tal pidi ettevalmistusele 2h kuluma! Cant wait!
Eile sain endale Taiwani tüdrukust austaja :D Mis sellest, et ta tänaseks juba läinud on. Teda oli päris raske maha raputada ja viisakalt eemdaldumine ning kadumine näis võimatu. Esmalt pakkus guuni (see eluodav 4l vein), siis küsis ega kooki ei taha. No ega ära ei ütleks. Peale kooki oleks veel jäätist ka saanud, aga uneaeg kippus peale ja ega magu ka vastu oleks pidanud :D
Unest rääkides... ma armastan loomi, aga sellel kassist emalõvil, kelle päev algab öösel kell pool neli jahilt naasemisega, lõikan ma varsti keele suust! See hääl, millega ta kassipoega söögile kutsub... i have NO words!

Järjekordsed palavad tervitused siit Austraaliast! :)

Töönädal selja taga, eestlaste "tagasihoidlik" sünnipäevapidu ka, järve ääres peesitamas käidud… ons veel midagi tahta?

Töönädal oli tõeliselt tüütu, üksluine ja väsitav. Viis päeva wire liftingut (traaditõstmist) paneb ikka elu üle järgi mõtlema küll! :D Eriti kui mõni väljamaa mees pole endiselt aru saanud, et meile makstakse töötatud tundide eest, mitte tehtud töö koguse pealt. iPodi kõrvaklapid (jah, need värskelt soetatud) pidasid ainult 3päeva vastu. Järnevatel päevadel kirusin mõtteis Cyril'i ja Davide't, et nad tempot teevad. Võtku parem kohalikust austraallasest eeskuju. Shane on meil selline… hmm.. LAISK! Teeb ja teeb su kõrval tööd kuni järsku avastad, et ta sealt kadunud on :D Välja ilmub ta mugavalt vahetult enne puhkepause.. selline tööloom lihtsalt! Milline eeskuju.

Sünnipäevapidu toimus Gerry(nime pärast igaks juhuks rõhutan, et eestlane) auks ja kui järsku pool hostelit peale vajus, siis oli möll juba pääääris kõva. Inglased olid autoga poes alko järel käinud. Tagasiteel sõitsid lihtsalt nalja viluks ühe teemärgi maha ja tassisid peole kaasa. But, why not? :D Nalja omajagu ja kui veel aru saadi et eestlased ei räägigi lihtsalt jutujätkuks viinast ja seda tõesti jooma hakkavad, siis… jah, lahe pidu oli. Hommikul enam nii lahe polnud.. kõige tipuks jäin jäin magama läpakas süles. Loomulikult kukkus see narilt maha, AGA nüüd pean ma küll oma kullakalleid räpaseid toanaabreid tänama, sest maas vedelenud riided pehmendasid lööki märgatavalt :D Kokkuvõttes, nothin happened! Ahjaa, varem samal õhtul poetasin kaks pudelit rummi tänavale. Teist korda. Luckily, Andi oma jäi terveks :) Kõik rahul, peaaegu. Rahast oli kahju..

Hommikul sai end kerges pohmakas randa külili visatud. MÕNUS! Seltskond hakkab ka järjest ja järjest ägedam tunduma :)

Järjekordne väsitav tööpäev selja taga. Täna oli see kohe eriti ränk, sest tegelesime puudega, mis unarusse jäetud. Alarit ka polnud. On vist kuskil külmetada saanud ja neelata on meeletult valus. Sel ajal, kui meie tööd teha vehkisime käis ta igatahes ilusasti arsti juures ja änneks midagi ei leitud. Ravimiks anti kaasa… trummipõrin… paracetamol :D Arvati, et ujudes sattus mingi bakter ninaõõnde. Go figure! Kui paremaks ei lähe, siis tehakse pea võrra lühemaks. Alar õnneks pikk poiss!

Polegi vist maininud, et meil on siin hostelis üks prantslane, kel kombeks öösiti unes röökida. Jah, kui Laura hostelis on kuutõbine tüüp, kes armastab teiste kottidesse urineerida (selline kuutõbisuse vorm siis :D), siis meil on röökiv Jimmy. Vahepeal oli juba päris vaikne, aga nüüd on kaks ööd järjest häälepaelu treeninud. Ah, et mida ta siis karjub? DONT KLL ME! DONT KILL ME! HELP! Ma olen küll kaks tuba eemal ja sügava unega, aga selle peale virgun minagi. Alar, kes prantslasega ühes toas, samas…

Mis veel uudist..

Ahjaa, eile saabus siia üks tartlane, Tanel. Eestlasi on nüüd ümmargused 10 :) Tema hakkab õunu korjama. Ausalt öeldes tahaks isegi millegi korjamise peale saada. Ja õunad tunduks kõige kindlam valik, sest avokaadode korjamisega on pidevalt mingi jama. Küll on liiga vihmane, siis liiga palav.. 

Viinamarjaistanduses ilm hetkel rolli ei mängi(saab korralikult tööl käia), kuid tahaks midagi uut proovida ja ega see aeg ilmselt kaugel ole… tööd jätkub seal veel dets. alguseni.

Oleme, või no mina olen, siin veidi plaane teinud ja mõelnud, et veebruaris võiks Tais ära käia. Selleks ajaks on ehk veidi raha ka kogunenud ja teise aasta viisa välja teenitud :)) 

OKthxBye! :D

Teine postitus päeva jooksul. mis küll toimub!? vastus: igav on :)

Jou! Wazzzaaap!

Käisime just järve ääres. Autoga minekul ei näinud nagu mõtet ja ette sai võetud umbes 4. kilomeetrine jalgsimatk kärbseparve sees, mis viis meid… eikuhugi! :) Yeah, kõndisime õigest teeotsast pikalt mööda, vist suuresti tänu minule, ja lõpetasime mingil külaristmikul. Teed küsides näidati tuldud teed pidi tagasi. Fun! :D Õnneks keeras üks vanem papi oma masina ümber ja võttis meid kõiki peale - Alar ja mina kõrvalistmel ja ülejäänud neli tagaistmel. Ma ei tea kuidas teistel, aga mul oli isegi päris mugav :) Suu jälle kõigil kõrvuni peas. Tore onu oli!

Tagasitulek kulges esialgu vihma käes, kuid siis tuli Villule ja Rainerile juba tuttavaks saanud kohalik isalõvi ja tõi meid Pembertoni tagasi. 

Ilge leitsak! Vähemalt on pilvine. Päikese käes on lausa valus olla. Tea, kas peaks voodilina endale pähe tõmbama.. Kuidas teil? Sama vist. Ainult, et umbes 35C-40C külmem :)) Elu on ilus!

Laupäeviti võib selliseid asju näha

Meie mees võitis! :D

Tuleb järjekordselt tõdeda, et tööd tehes päevad lausa lendavad..

Äratus kell 5, kella kuueks tööle, pärast nelja "koju" tagasi ja nii viis päeva nädalas, kui on hea nädal. Thats the way life goes. Töö on endiselt sama (wire lifting e. okste toestamine ja trunk rubbing e. puutüvede noortest kasvudest puhastamine) ja konti ei murra. Tüütu on küll päevast päeva sama asja teha ja kui iPod ka kõrva ei laulaks… no need päevad tunduksid ilmselt kaks korda pikemad :)) Väga pro

Reedel, kui esimene täispkk töönädala seljatatud, võtsime rahulikumalt. 

Eesti maffia käis pimeduse varjus kohalikus ujulas vähki püüdmas. KAHVLIGA! Tegelikult oli meil igasugu varustust kaasas: sõelad, prügikastist letud võrk, toidukorv… Väga hull asjatamine käis ikka. Alar näitas taset ja püüdis kogu saagi ehk kaks vähki. Nalja sai palju ja hostelisse jõudes viskasime poisid kohe potti. Vähid keedetud ja peaaegu söödudki kuulsime, et tegelikult on ka Austraalias vähipüük keelatud ja trahv iga püütud eluka eest 5000$ :D Teinekordki, ütleks selle peale! Pappi on meil ju nagu putru!

Laupäeval käisime Manjimupis. Minu ootused ja lootused olid suured. Pembertonist ju netipulka pole saanud ja pikalt saatmise asemel saadeti mind just Manjimupi. Seal on! Tutkit Vasja - otsas! I GIVE UP! Kui kuskilt saan, siis saan, aga enam ma seda spetsiaalselt otsima küll ei hakka.. 

Päris tühjade kätega ma siiski ei naasenud. Üks uus särk(vanadest on saanud tööriided ja pesumasin siin peseb riided mustaks) ja iPodile sain uued klapid. Vanad andsid reedel tööl otsad (jah, just nii vihane musakuulaja ma olengi :D) ja nagu eelpool kirjutasin, siis ilma muusikata ma olla ei oska.

Õhtul oli järjekordne inimesi ühendav grillimine ja lõkke ümber istumine. Alustasime me aga juba enne seda ja mängisime iirlastega tavapäraseid joomismänge :D Kõhulihased naermisest valusad tühjenesid siidripudelid üksteise järel tähelepanuväärse kiirusega. Jaaa, selliseid need mängud on..

Ja paar sõna aussie netipangandusest. Its SHIT!

Rahvusvahelisi ülekandeid pole võimalik netis teha. Pangas on teenustasu 35$ ehk 355 krooni! Can you say nonsense!? YES, you can!

Ja tänud kiidusõnade eest blogi aadressil :D Keep them coming!
Eks te ise teate, kes te olete
:)

Nonii, nonii.. lõpuks on kevad ka meie õuele saabunud! Sooja on nüüd ka siinmail 30C. Jälle üks asi vähem, mida kiruda. Kurja! Mis niimoodi eestlastele nii omasest vingumisest järele jääb? Nothin! :D Ah keda ma lollitan. Vingumine - see on elu! :D

Tööd sellise palavusega muidugi kõige toredam teha pole, aga elab üle. Midagi väga hullu ei ole. Suvi ju alles ees! Palavusest hullemad on hoopis ämblikud ja nende võrgud puude vahel. Ajab kohati ikka täitsa hulluks!

Uudistest. Need võivad teile küll tillukesed tunduda, aga meile vaata, et elulised :)

Pangakaardid saabusid! Ja nendega koos ka juurdepääs palgale… jaaa. Eesti kroonidesse ümber panduna oma numbrid ilusad. Iga töötatud tunni eest saime 200 krooni. Not bad, not bad at all! Eks no maksud(jah, ei pääse maksudest ka siin) nõuavad oma. Öbbimiseks kasutatav rotipesa on suurim röövel, aga ehk on lootust kõrvalmajja saada. Seal on.. no kena on! Seal ei peagi hommikul uksest välja astudes jälgima, et mõnele veristatud rotile või papagoile otsa ei komistaks( emakass teeb siin ületunde öösel). Jah, vahe praegusega oleks päris suur. Eks näis, ei taha veel lootma hakata. Teadagi, millise käigu asjad siis võtavad.. :)

18. detsembril sõidame suure tõenäosusega Perthi. Vaarik ja Nuter pidid eestlastele külla tulema. Programmi nimi oli… öäääääsd… Meri ja… no ei tule! Keele peal on! '****! Andrus Vaarik ikka aegajalt kehastab teda… ******, you get the point, hopefully! :D Igatahes, we're going! Näeme Laurat ka ja veedame  muidu lõbusalt aega. Mingi after party pidi ka olema. Cant wait! See on juba nagu elu. Elu, millest me praegu vaid und näeme ja telekast imetleme. Tsivilisatsioon tundub nii kauge. Rahakotile mõjub muidugi hästi.

Netipulka ei saa ma vist niipea. Täna öeldi postkontorist juba, et ei teagi, millal tulla võiks. Räägiti lausa 3. nädalast. No ma ei tea.. ma olen suht kannatamatu iseloomuga!

Hello!

Laupäeval sai läbi meie kolm päeva kestnud sundpuhkus ja käisime Lost Lake Wineyardis veidi töökäsi liigutamas. Päris fun, sest vahelduseks otsustasime inimese kombel tööd teha mitte end ribadeks rabeleda. Teinekordki! :) Esmaspäevast läheme tagasi "vanasse" töökohta, milleks Pemberton Wineyard. Ma loodan, et meile sealt reedel palka ikka maksti. Kontrollida pole nagu kuskilt, sest pangakaarti pole veel kätte saanud ja netipank ei lase ka ligi. Ehk tuleb kaart siis algaval nädalal..

Ega siin vahepeal suurt midagi toimunud olegi. Reedel käisime teiste eestlastega happy hour'i ajal pubis ja jõime Alariga kaks suurt kannu õlut. Sunniviisiline õlu libistamine on viinud selleni, et see on hakanud mulle juba vaikselt meeldima. Masendav! Ärge siis imestage, kui Eestisse saabudes korralik õllekas ees on :D Õlut pakutakse siin iga nurga peal ja viisakas nagu ma olen, siis võtan ma pakutu ka vastu.

Laupäeval toimus järjekordne BBQ night. Seekord erilist mõtet seltsida ei näinud ja iga peoga tundub siinolev seltskond järjest mõttelagedam. Mingid ülelaua tülid, mis lõpuks vastased rindupidi kokku viivad… no ei ole minu teema. Mitte, et ma end neist paremaks peaks! Või siiski?

Eestlased tunduvad tegelikult kõik eemale hoidvat ja kui me seda tegema juhtume, siis pannakse seda paratamatult ka tähele, sest meid on siin 9. Lõbus seltskond mõned meetrid teistest pidulistest eemal ei jää tähelepanuta :D Eile kuulsin väljendit "estonian tea party!" :D Ah, nad on lihtsalt kadedad! Ja ärge arvake, et me teistega üldse ei suhtle. Kainetena on nad päris toredad :D

Ja ongi jutul lõpp!? Tundub nii.. there's just not much going on here! Working, eating and sleeping :D Saaks see 3 kuud juba läbi! Oleks teise aasta viisa taskus, lihtsalt igaks juhuks, ja võiks vähe teise pilguga ringi vaadata.

Päikest! :D

Kuna nett on endiselt kallis (1$-10min, 2$ - 20min jne), siis tuleb blogi varem valmis kirjutada. Ja seda ma siin pimedas räpases toas ka teen…tegelikult üritangi võimalikult vähe siin tuld kasutada. Mine tea, mis/kes valguse käes nina välja pistab. Ühesõnaga.. kui mingid ajalised nihked/arusaamatused tekivad, siis need on just sellest tingitud. Kirjutan mitme päeva kokkuvõtted arvutisse valmis..

Aus olles, ma ei mäletagi, millal viimase sissekande tegin..

Ilmselt oli see räpasest hostelist ja esimesest tööpäevast. Mis siis vahepeal veel uut?

Elu Pembertonis - seda pole! Poed suletakse kell 5, va mõni üksik. Mitte, et ma sealt midagi väga tahaks. Okei, vale sõnastus. Tahaks küll, aga need hinnad - üle mõistuse! Tavaline röstsaia päts maksab 3.10$ ehk siis 35 krooni. Ja saia ikka kulub, kasvõi tööle kaasa tegemiseks. Midagi odavat nagu polegi näinud.. siiski, 8 pulgajäätist umbes 40. krooni eest - not too bad :D

Alar sattus peale BBQ(maakeeli grillimine) õhtut kohalikku kõrtsi. Oli laupäev ja pidulisi seal tervelt kaheksa! Millised massid ja möll!

BBQ ise.. no mu riided haisevad vist siiani kanepi järele. Tundub siinsete hipide ülim lemmik olevat ja tõmbavad seda vist lausa kilode viisi. Ja õlu sinna kõrvale muidugi. Rahu emmed ja issid, eestlased piirduvad üksnes viinaga ;)

Nädalavahetusel käisime Tene ja Gerry'ga ümbruskonda avastamas. Matkasime Beedelupi rahvuspargis ja käisime piirkonna kõrgeima puu juures. Kes vaatas, kes ronis (Gerry) :D Väga jõhker 75m kõrgune monstrum ikka. Ja tipus vaatetorn, mida kasutati, ja kasutatakse kohati veel tänapäevalgi, metsatulekahjude avastamiseks/jälgimiseks. Mina ei roniks sinna tippu ka raha eest. Herr Martin soovib lifti!

Esmaspäeval oli teine tööpäev ja esimest(!) korda paistis Pembertonis terve päeva päike! Sooja küll napid 24C, aga tunne nagu saunas. Jaaah, tänane päev peegeldub veel pikalt mu näos. On teine nii punane, et praktiliselt keegi ei jäta võimalust minu kulul nalja visata kasutamata :D Isegi kontvõõras poemüüja! Oh well.. nalja peab saama! Aa, et miks ma päikesekreemi ei kasutanud!? Sest minu siinoleku ajal pole nii ilusat ilma olnudki. Ei võinud mina aimata, et just täna kõik muutub!

Tööpäev ise oli tänu sellele 23C kuumusele venivalt pikk ja tüütu. Tööülesanded endiselt lihtsad, aga kui ühte ja sama liigutust 3h jutti teha, siis muutub ka kõige lihtsam töö lõpuks raskeks :) Palgapäev on õnneks igal reedel. Motivatsiooni on. 4 päeva veel…

Teisipäev - kolmapäev…

vihm, vihm, vihm… ja kui ka sooja nõks vähemaks keerata, siis võiks Austraalia juba Eestiga segamini ajada. Eilsest tööpäevast pool möödus vihmas viinamarjapuudega tegeledes porilomp saabastes lirtsumas, mida aegajalt tühjendada tuli. Ainuke hea asi kogu ilma juures oli kärbeste väiksem agressiivsus.

Ülejäänud hostel istus samal ajal tühja, sest advokaadosid vihmaga siin ei korjata. 

Vihmapühad on neil praeguseks juba 2 päeva kestnud. Homse suhtes on samuti otsad lahtised. Ja kolmapäevast saati vahime lakke ka meie Alariga, aga mitte vihma tõttu. Farmis polnud lihtsalt ei täna ega homme kedagi, kes meil silma peal hoiaks ja töö kätte näitaks. Loodetavasti ei muutu see harjumuspäraseks. Ei taha siin kolkas päris niisama käed rüpes passida. Võib tappa… igavus, that is :D

Ilma kohta veel nii palju, et jõuludest edasi võib siin täielik põrgu lahti olla. Jaanuaris-veebruaris lausa 40C. Kui praeguse ilmaga võrreldema hakata, siis.. CANT FCUKING WAIT!!! :D

Täna sisustasime oma sülle kukkunud vaba päeva ookeani ääres käies. VAPUSTAV! Ilm oli küll vihmane, aga mulje oli sedavõrd ehk sügavamgi. Tormine, samas üllatavalt soe, ookean, jalutuskäik liivasel rannaribal, kaljudel turnimine, kust nägime vaalu veest välja hüppamas… seda kõike juba pildile ei salvesta, kuid üritasime sellegipoolest :)

Still in Pemberton.. probably staying here for the next 2 months!

Hey!

Tere tulemast minu räpasesse tuppa Pembertoni hostelis. See, mis siin toimub.. seda on raske kirjeldada. Paari päeva tagune esmamulje on veel selgelt meeles. Ja ilmselt ei kao see veel niipea. 

Lootusrikkalt ukse avanuna kukkus kõik kolinal kokku hetkel, kui laelamp süttis. W H A T T H E F U C K!? WHERE THE FUCK AM I!? WHAT A SHITHOLE! WHATS THAT SMELL!? SO SMALL!? WHY ME!? WHYYYY!?!? Minu silmi rõõmustas umbes 10m2 suurune tuba, millesse pressitud 3 nari ehk 6 voodikohta, kõik nurgad olid(on siiani) riideid, kotte, jalanõusid, prahti ja muud jama täis. Ja siis see hais… see.. see… ma ei oska seda millegagi võrrelda. Kaasa ei aidanud ka see, et keset tuba oli radiaator, mis täie auruga küttis. Saate vist isegi aru, kui suur mu shokk oli :D Aga no inimene harjub kõigega. Hakkan minagi vaikselt sellesse hipikommuuni sisse elama. Enam ei vaata ma imestunult inimestele järele juureldes endamisi, miks nad end ega oma riideid ei pese. Oh ei, see on kõik "normaalne"! :D Siin pommiaugus on kõik võimalik..

Meid, eestlasi, on siia aga palju sattunud, tervelt 7 tükki. Hakkan isegi juba vaikselt imestama, et rahvuskaaslasi Austraaliasse nii palju kokku on tulnud :D Seni on nendega küll vaid head kokkupuuted olnud. Gerry ja Tene, kellega Pembertoni tulime, on ka väga toredad. Klapp tundub päris hea olevat :)

Esimene tööpäev on selja taga. Olime Alariga seal backpackeritest ainsad. Tony, mu inglasest toakaaslane, pobises mulle hommikul midagi ja teatas, et ei tule. Luuletasin bossile, et Tony jäi haigeks, aga no loomulikult ei usu siin seda keegi :) oh well, who cares..

Tööülesandeks oli viljapuudel okste harvendamine ja nende tüvede kasvudest puhastamine. Töö ise on tõeliselt lihtne ja konti ei murra. Mingil hetkel päeva jooksul tekib küll tüdimus, aga siis tuleb rahale mõelda :D ja kuhu sellega sõita saab.

Mis veel? 

Inglise keel sujub järjest paremini ja enam ei piirdu ma ainult küsimustele vastamisega :D Teise toanaabriga, sakslane, kelle nimi hetkel ei meenu, sain päris hästi jutule. Tema reisib mööda maailma lausa üksi ringi. Julge!

Seesama Tony, kes juba oma esimesel päeval tööluusi tegi, ütles just, et mul on väga hea inglise keel. Thats a first! :D või siiski… Pai, Taiwani tüdruk Perthis, ütles sama, aga tema inglise keel on päris algtasemel. Ma ei võtaks seda väga tõsiselt ;)

Where the **** am I !?

In Pemberton!

Okei kiire kokkuvõte. Münte polnud ja sain neti ainult 10ks minutiks :)
Olime rannas, helistati, pakuti tööd, võtsime, sõitsime(kahe teise eestlasega, Tene ja Gerry neil nimeks) Perthist Lääne-Austraalia kõige lõunapoolsemasse piirkonda. Täpset tööüleasannet veel ei tea, aga tööd paistab olevat ja eestlasi on kokku 6, if i'm correct!
Laura jäi Perthi :( Tal on reedel tööintervjuu seal ühes pubis/baaris. Hoiame talle pöidlaid! Kahju, et praeguseks meid laiali kisti, aga raha on vaja.

Huvitav, kas 10 minutit on täis? Anyways, Laura saab kätte meie aussie numbrilt ja minu Eest numbrilt :)
Kõik on hästi. Hostel on täielik peldik ja hais minu toas ei jää kuivkäimlale kuidagipidi alla, aga ma ei kurda :))

BYE!

Perth and Tax File numbers

Cottesloe beach

Pride parade :D

Tervist!
Jaaa.. pool aastat Austraalias... kuidas küll aeg lendab! *feels like it anyways*
Ei, ma ei ole end pilve tõmmanud või katki pidutsenud. Lihtsalt see siinoldud aeg tundub nii pikana :)

Olete kelladele ära keeranud? :D
Nüüd oleme teist siis 6h ees! Meie loome trende ja teie hakate mõningase aja pärast neid järgima..
Teistpidi jällegi suht masendav. Austraalias näitab aeg hetkel üheksat, õhtul. Teil on pool päeva veel ees. Meil... väsitav päev rannas selja taga. Aga et teie jaoks mitte täielikud rannas peesitavad luuserid näida, siis käisime ka Aussiejobis, kus jällegi palju targemaks ei saanud. Nägime ainult suurt hulka eestlasi ja ühe ees suutsime end ka vähe lolliks teha. Kaasmaalased on linna peal suhteliselt kergelt äratuntavad. Ma ei oska seda sõnadesse panna, aga no eestlane on eestlane ja mingi seitsmes meel annab märku, kui mõnele tänaval vastu kõnnid. Hommikul maandusime Aussiejobsi ukse taga ühe kuti kõrvale istuma. No oleks nagu eestlane.. ja küsimine oleks ju ilmselgelt liiga lihtne variant selle välja selgitamiseks. Alar mõtles, et kui meile ühe nalja räägib ja võõras kaasa naerab, siis on asi selge. Hobune astub baari, mees küsib: "miks nii pikk nägu?" mingid närvid seal näos liikusid, aga meie otsus oli, et küllap ta ikka eestlane pole. Guess again! Kui Alar talle otsa komistas ja vabandust palus, siis tuli sealt vastuseks "Pole hullu!" :D
Pärast Aussiejobsi sai The JobShopis ühele kohale kandideeritud, aga see oli nii hea, et kadus sama kiiresti kui tekkis. Ilma sellestki jäime..
Ja siis.. ja siis läksime Alariga randa! :) Laura jäi töötajate "koosolekule". Toimub see omaniku paadil ja päris pikaks on teine veninud.. 6h möödas juba. Aah... kadedus! Lohutame end mõttega, et küllap ta pandi pühapäeval toimuvaks boat partyks paati küürima :D
Rannas oli mõnus nagu alati ja kui veel eile olin valmis käsi südamel vanduma, et aussies paistev kollane kera on tehis/võlts, siis täna jätan need karmid sõnad kirja panemata. Lõpuks võttis ta ka mind! Olen rahul!

Pilte lisan siis, kui see asi, mida siin hostelis internetiks nimetada julgetakse, uuesti normaalselt tööle hakkab.
Bye!

Kaks päeva pidu ja tegemisi - on aeg kokkuvõtteteks :D

Reedel käisime Alariga Aussiejobis... MEELETU järjekord, seekord lausa tänavale. Mida aga polnud olid tööpakkumised. Tagasiteel hüppasime Job Shopi sisse. Kahjuks polnud ka neil midagi pakkuda... ei oskagi enam midagi arvata. Tulime vist paar kuud liiga vara siia.

Õhtul oli hostelis pidu. Sel nädalal ainuke, mis on üllatav, sest backpackeritele varjualust pakkuvatest kohtadest on Bam'bul kõige kõvem peomaine. Järgmisel nädalal on mingisugune pidu omaniku jahil.. kohal pidid olema aussie kõige kõvemad DJd. We'll see..

Eile oli kerge hangover, aga kellel seda polnud!

Kella kaheks ajasime kargud alla ja käisime tiiru linnas. Saime Laura iirlasest sõbra sõbranna (mhmh, read it again) Krystali käest oma kirjad kätte. Me oleme nüüd ametlikult maksumaksjad... kui tööd leiame :D

Õhtul keeras jälle peoks ära. Halloween ju! Eestis seda küll eriti ei tähistata, aga siin on see väga populaarne. Samal õhtul toimus veel ka Gay Pride Parade ja ei pea vist ütlema, et sellist võimalust me käest lasta ei saanud. Ja see oli lahe! Kui Eestis marsib 20 inimest ja pealtvaatajateks on munadega loopijad, siis siin oli osalejaid vast 300 ringis + paar-kolmtuhat pealtvaatajat, kellest enamus ka kaasa elas.. ei, väga positiivse mulje jättis. Ja tegelikult ei olegi ju oluline, mida keegi oma magamistoas teeb. Pilte sai ka tehtud. Ehk saame need Sabrina käest kunagi kätte :D

Õhtu jätkus prantslaste(?) ja iirlastega Mustangis, kus veidi jalga sai keerutatud. Seda hetkeni, mil muusika jamaks keeras ja Laura klaasikildude otsas tantsides oma jala ära veristas. Õnneks mitte hullult.

See tuletab meelde, et meil on siin üks tüüp, kellel on gangreen. Arstiga ta ennast eriti vaevata ei viitsi. Ei teagi, kus ta nüüd on. Ehk läks lõpuks ikka haiglasse.

Ka täna paneme pidu.


:D
PÄIKEST!

Täna paneme pidu.

Yeaaa! :D

Tänane päev sai hea stardipaugu.
Mnjah...  ärkasin kell pool kümme, tund hiljem otsustasin tagasi magama minna (väljas sadas, teised magasid), kuid just siis otsustasid kõik voodist virguma hakata. Pole vist vaja öelda, et minu "lõunauinakust" ei tulnud midagi välja.. kerge hommikusöök, dush, chillimine ja siis see tuli - TÖÖPAKKUMINE! Hosteli peremees tuli nimelt uurima ega me tööst huvitatud ole. Muidugi olime! :D
Kell kaks tuli meile Rogeri nimeline tüüp järele ja nii meie karjäär mööbli liigutajana alguse sai. Suht nüri töö ju tegelikult, aga 1100 krooni 6h eest... not too shabby! Mina olen rahul, Alar on rahul. Me kõik oleme rahul! Roger ise oli suht labane ja tema naljad... robustsed. Näide: sõidame veokis. Pakutakse õlut, avame viisakalt pudelid, sõidame edasi. Järsku kuuled "bottoms up!". Tüüp roolis e. Roger lõpetab 30sekundiga. Üritame sammu pidada. Järgneb "Oh come on, u pussies!", "are you a fuckin girl?", "BOTTOMS UP! NOW!"... ma pole elus õlut nii kiiresti joonud. Või noh, ma ei joogi õlut! :D
Tööpäev ise oli nii ja naa. Kui Rogeri naljadega harjusime ja asi rohkem käppa sai, siis tundus kõik päris OK. Praegu on lausa kerge "I'm the king of the world!" tunne sees..

Kõik muu... pole mainimist väärt :D Hetkel vaatan elule läbi roosade prilliklaaside!

Hei kallid koju jäetud kaasmaalased! :)

Austraalias on endiselt tore. Oleme siin tegelikult küllaltki vähest aega viibinud, et aru saada, kuidas siin miski täpsemalt toimub ja mis rada pidi elu jookseb, aga seninähtu on jätnud üldiselt positiivse mulje.
Teie jaoks tundub ilmselt, et lahkusime alles eile. Minu jaoks on see nädal kestnud umbes kuu. Ehk on see tingitud ajavahest (annab ka praegu tunda), kõigest uuest, mis sind ümbritsemas teadmata täpselt, mida ja kui suures koguses sisse ahmida või hoopis millestki kolmandast. Veel tänagi võin käia mööda tänavat, mida mu jalad kümneid kordi mõõtnud on, ja avastada sealt poode ja kohvikuid, mida varem tähele pole pannud.. äge! Käib vist ütluse "vaatad, aga ei näe/kuuled, aga ei kuula" alla :))

Inglise keel ajab mind endiselt närvi. Täpsustan.. mitte keel ise, vaid mina seda rääkimas. Peas moodustuvad laused kiirelt ja kuuled perfektset hääldust, aga siis, kui see suust välja hakkab tulema... see on nagu rongiõnnetus. No vähemalt mulle tundub see nii. Teate küll neid hetki, kui tekib piinlik olukord ja tunned ennast näost punaseks tõmbumas.. jaaa, neid hetki pole ammu nii palju ja tihedalt olnud! :D

Mis siin siis õigupoolest vahepeal toimunud on..
Eile pidasime oma lubadust ja olime juba enne avamist Aussiejobsi ukse taga. Wise choice! Kümme minutit pärast meid hakkasid massid saabuma ja avamise hetkeks oli meid juba umbes 25+. Kasu sellest kahjuks oluliselt polnud. Anissa, koha omanik, luges ette peamised tööpakkumised, mis ei tekitanud kelleski erilisi emotsioone, ja jätkas juba tuttavate nägudega tegelemist. Soovitati teine kord tagasi tulla... nooojah, selle peale läksime meie randa, et veidi positiivset energiat juurde koguda! Ja see kulub siin ära, sest töö leidmine võib osutuda oodatust keerulisemaks. Nimelt eeldavad paljud töökohad isikliku transpordi olemasolu ja/või eelnevat töökogemust sarnasel alal.. Hetkeks nägime elu lausa nii mustades toonides, et otsustasime õhtul gooni juua. Yeeaaah, siinkäinud kindlasti teavad või on kuulnud. Otse öelduna, tegu on odavaima alkohoolse solgiga, mida siinmail saada võimalik ehk 4 liitrit "veini" 10$ eest. Maitseb/lõhnab nagu vein, millel kerge(no päris tugev tegelikult) oksese maohape maik mann. Tõsise veinijooja märg unistus! Märjuke, mis niidab nagu vikat, piirid kaovad, mäluaugud tekivad ja paneb sind järgmisel hommikul endale igasugu lubadusi andma (ununevad muidugi sama päeva õhtuks). Kahjuks/õnneks ma sellisesse seisundisse end maohappest juua ei suutnud :D mõni teine aga küll...

Täna käisime Alariga The Job Shopis ja üritasime endast muljet jätta :D Ehk õnnestus! Laura käis jagas samal ajal CVsid. Ühesõnaga, töö eesmärgi nimel käib ja ega teist varianti ju olegi..

Okei, aitab klõbistamisest. Lasen teistel ka magada.. its almost 1AM here! Homme ärkan vist lõunaks...
Take care :)
Martin

Uued toakaaslased!

Kaunis asjalik päev see esmaspäev!
Seekordne hommikune äratus oli juba kell 9. Progress! Käisime Perthis, tegime kohaliku numbri - 0450237427 (võin eksida, sest panin peast... ilmselt siiski õige. mu numbrimälu on päris asjalik).
Käisime Aussiejobs'is, kuhu homme tagasi läheme. Järjekord seal oli küllaltki pikk ja registreerimisvorm kodulehel ka olemas. Homme oleme enne avamist ukse taga ja näitame näod ette. Võib juba linnukese ette ära teha :D Kindluse mõttes võiks keegi meid hommikul siiski külma veega üle kallata..

Tegime ka vähe põhjalikuma ringi linna peal. Jalutasime mööda Swan Riveri kallast lõuna(?) poole ja ronisime Perthi ilmselt kõige kõrgema tipu, Mount Eliza, otsa. Vaade, mis sealt avanes, oli jalutamist ja veresaunale tunnistajaks olemist väärt. Okei, okei... veresaun on ilmselge liialdus :D Teel künkale nägime, kuidas vares pardimammal ühe tema tibudest röövis ja ila nokanurgast tilkumas minema lendas. Suht kurb vaatemäng.  Now THATS life!

Ja... we got new roommates, from Ireland! Olime juba kolmekesi kuueses toas olemisega nii harjunud unustades, et siia võib igal hetkel inimesi juurde sadada. Just nii täna läks. Kolm tüüpi Iirimaalt. Tunduvad sõbralikud. Tundsid muret voodisatikate pärast. Rõõmustasime neid, et meie toas neid VEEL pole. Loodetavasti ei too nad ise ka mingeid loomi kaasa :)) või nad riskivad oma peadega! Estonian mob (Eesti maffia) nagu meid siin mõned teavad.
BTW, toas on meil kaks nari ja üks kahene voodi... kui kõik jääb nii nagu on, siis laura saab endale voodikaaslase :D lucky girl!

Üks autopilt ka, lihtsalt niisama. Mitte meie oma loomulikult... not yet!
Viljo valge Panda oleks siin sama haruldane nagu Eestis. Ühte kollast olen näinud ;)

Cottesloe beach!

Käisime täna päevitamas. Thats right - päevitamas! Oktoobri lõpus, India ookeani ääres, valge liiva sees, keset kajakaid ja meeletut tuult, mis lennutas liivateri nii teravalt, et need tundusid nõeltena. Kokkuvõtvalt, peesitasime Cottesloe rannas.

Ärkamine on endiselt probleem. Ajavahega päris harjunud pole, aga we're working on it.. täna saime juba kohaliku aja järgi kell 11 maast lahti. Not bad, arvestades, et kodus oleks kell alles 6 hommikul ja eile sai peol käidud. Kas ma juba kirjutasin, et meie hostel on kogu linna melu keskel. Ja seda sõna otseses mõttes! Täna hommikul ärgates avastasime, et sõidutee on kinni pandud ja kohalikud peavad oktoberfesti! Nagu tõsiselt. Ilmselt hea vabandus kohalike jaoks kummalised saksa riided ja traksid selga tõmmata ja pidutseda.  Mitte, et nad seda nagunii ei teeks. Ja lausa iga päev. Vähemalt siinoldud aeg on seda edukalt näidanud :D

Kui veel eile kirjutasin, et pole teisi eestlasi kohanud, siis kohe peale seda jooksime esimestega nendest tänaval kokku. Olid ka värskelt saabunud. Järgmistega põrkusime The Shedi järjekorras (no neid teadsime juba enne siia saabumist) ja õhtu lõpuks selgus, et meist paar tuba edasi on kaks Eesti tüdrukut! Tulid kusjuures sama lennuga nagu meie. Go figure!

oktnxbye! :D
Lähen aitan süüa teha, kui nad juba kõike valmis pole jõudnud..

Riverside madavakkaah & Booooze!

Hey hooo!

Austraalia on äge! Ja austraallased. Kogu aeg on "Hey!" ja "How are you?"... mitte, et see neid huvitaks. Lihtsalt sissekodeeritud viisakusväljendid, millest midagi välja lugeda pole vaja. Eks juurutan endalegi külge. Vastasel juhul tundun lihtsalt ropult ebaviisakas :D

Hostel tundub iga päevaga oma prussakate ja kahtlaste plekkidega järjest kodusem ja inimesed sõbralikumad. Võib täitsa rahul olla. Ämblikke pole seni veel kohanud. Väike kokkupuude ühes pubis mingisuguse prussaka/mardika/sajajalgse/lepatriinu/misiganesasjaga on siiski olnud. Oli teine päris "pisike" ja ehmatus selle võrra suurem kui ta enda pealt leidsin :D FUN!
Klubid/baarid/pubid on igal sammul ja täielik müstika, kuidas need kõik elus püsivad. Muusika mütsub siinkandis iga päev hommiku kella 4ni.

Mis siis veel? Tööd pole, aga ehk jõuab veel.. enne kui raha otsa saab, sest...
Täna, just praegu, lõpeb meie kaine periood (lausa terve nädal kuival oldud). Viin on siin megaodav! Umbes/täpselt 320 krooni 700ml eest. Lausa poolmuidu! Võtsime kohe kastiga - ühe pudeli :D

Peale lennukist maha astumist pole rohkem eestlasi kohanud. Pangas väideti, et iga päev käib sealt umbes 4-5 eestlast läbi. Hard to belive! Tegelikult, tänaval kuulsime vist eesti keelt... või kujutasime ette (kuuldud fraas kõlas nagu "..tee peal passida..", Alar kuulis "table passida"... mida see ka ei tähendaks)

Aga jah, ilm on hea. Õhtuti läheb küll kell 7 pimedaks ja tuul on küllaltki jahe, aga nädalavahetuseks lubas 27C ja teisipäeval lausa 31C! Saab natuke tumedama jume ehk :D Laura kujutas juba täna ette, et sai päikest (loe: plätud põlesid jalga, tegelikult on tal jalad lihtsalt mustad)

OKEI! Vaja peole keskenduda :D
Olge tublid ja päikest teile sinna lörtsisesse Eestisse!

Mõned pildid ka:

First day in Australia

Jah, pärast pikke kauakestvaid õhulende oleme lõpuks Austraalias! Ja just nende kohutavalt tüütute õhusõitude pärast ei taha nii pea tagasi minna.
Kõik on nii uus.. ja hirmutav! :D

London väga sügavat muljet jätta ei suutnud. Peamised vaatamisväärsused said vaadatud ja seejärel suundusime tagasi lennujaama. Meelde jäävad kallid hinnad ja kohati lausa hullumeelsena tunduv  vasakpoolne liiklus. Lõbus oli! Ja laibastavalt väsitav!

Malaisia kuumus ja niiskus.. no seda on raske sõnadesse panna. Nagu oleks uduvihmas seisnud.

Perthi sisenesime pauguga! Nimelt otsustasime lennujaamast jalgsi Perthi poole astuma hakata. Olime vist mingi 800m saanud teeäärseid künda, kui meie kõrval peatus poliseiauto. Viisakad politseinikud küsisid kuhu minek ja meie vastuse peale ei osanud nad midagi muud kosta kui "you must love walking!". Veensid meid ümber mõtlema ja pakkusid lähimasse bussipeatusesse küüti. Lähimast bussipeatusest sai aga Perthi kesklinn ja nii me politseiauto tagaistmel linna saabusimegi :D

Päeva suurimaks saavutuseks jääb ilmselt voodikoha leidmine ja siit visatakse meid välja nädala pärast. Selleks ajaks loodaks ausalt öeldes selgusele jõuda kuhu me õigupoolest sattunud oleme ja oli see ikka hea mõte :D Ilmselt räägib minus reisiväsimus ja kerge sissepugenud külmetus, aga hetkel on küll pea niiiiii tühi. Ei oska astuda ega istuda, suhtlemisest rääkimata... kõik tundub lootusetu. Aga ma ei anna alla! Hell no, ma olen siin kõigest päeva viibinud.

Homme oleks vaja pangakonto avada, tax number teha ja kohalik sim kaart osta. Eks siis saab töö poole pealt edasi vaadata..

Olge tublid seal ja hoidke meile ikka pöialt! :D
Bye!