Mõtlesin, et annan endast elumärki, aga tühja sellest. Mis te seal Eestis korraldate!?! Oleks võinud siis järgmisel talveni ära kannatada, et ma ka sellest möllust osa saaks! Ekstreemsed ilmaolud on mulle alati pinget pakkunud :D Eks ma lepi siis sellega, et siin on ka ilus ja valge. Valge nagu palju valgust, mitte lumine.. damn!

Ega siin vahepeal suurt mainimisväärt väga toimunud ole. Järjekorras juba viies töönädal selja taga. Sellest pole endiselt aru saanud kaua me siin olema peame. 2nd year visa saamiseks peab 3 kuud täiskohaga töötama (ühes kohas, vist) või 88 tööpäeva koguma. Meie lepingus on kirjas casual worker, mis väidetavalt tähendab, et loetaksegi ainult tööpäevi. Selle järgi peaksime siin 88 päeva tööd tegema. Let me see.. meil on praeguseks neist tehtud umbes 26. Pole just palju..

Mis veel. Kängurud on igapäevaseks nähtuseks saanud. Suured, väiksed, keskmised... u name it! :D
Tööl õpin itaalia- ja prantsuskeelseid roppuseid. Vastu õpetame muidugi ilusaid eestikeelseid väljendeid. "mul on po***i" ehk "i dont care" on väljend, mida ma tööl eriti palju kasutama olen hakanud. Nüüd laseb ka itaallane samamoodi ja üleüldse tundub see väljend viimasel ajal kuidagi tihti asjakohane. Who cares :D

See eelnev tekst sai enne reedest pidu kirjutatud. Nüüd, kui rumm on lahjendatud.. ega midagi lisada olegi. Homme ilmselt Cherry festivalile ja õhtul Siimu sünnipäev. Ahjaa, eestlasi on siin hetkel mingi 17-18.

Olge tublid ja pidage vastu. Varsti on suvi! :D