Laupäeval käisime Manjimupis Cherry festivalil. Ootused polnud just kõige tagasihoidlikumad.. avokaadokorjajatel jäeti selle ürituse tõttu lausa laupäevane tööpäev ära. Enne linna jõudmist hüppasime veel mingisuguselt garage sale'ilt läbi. Minu esimene! Olgu kohe öeldud, et filmides nähtuga ei anna seda võrreldagi. Kui teleekraanilt näeb tavaliselt ilusat maja kuskil uuselamute rajoonis ning selle ette ja garaazi kokku kuhjatud vanakraami, siis meie nägime.. no see oli keset pärapõrgut asuv majake koos varjualusega :D Ja tavaari oli seal minimaalselt. Siiski, Gerry sai kaks kruvikeerajat ja tellitava mutrivõtme! Victorious! :D
Next stop - Cherry festival! Festival, mis kuulu järgi pidi siinkandis üks suuremaid olema, oli tegelikkuses küllaltki miniatuurne. Alar pakkus, et Mustvee linnapäev(on selline asi üldse olemas?) on ka suurem üritus :D Ja kirssidega polnud sel mingit pistmist. Vähemalt tänapäeval mitte :D Käik ise oli tore ja minu seisukohast vaadates täielik kordaminek. Sain ma endale ju uued klapid. Firmaks Koss, hinda öeldi 49$ ja pakendil seisab "Lifetime warranty". Kvaliteet on ka üle prahi. Tööl muusika kuulamine saab endale hoopis uue tähenduse! Sellised klapid noh! :D Esmaspäeval suutsin need muidugi hostelisse unustada. Way to go, Martin!
Manjumupist tagasi, maost maanteel üle sõidetud ja temast pildidki tehtud, sõitsime järve äärde, kus tähistasime Siimu sünnipäeva ning olime rannas toimuvale pulmale publikuks. True story! Päris kena tseremoonia oli :) Ülevast tujust hoolimata suutsime end ohjeldada ja pulmad jäid eestlaste poolt puutumata. Õhtul oli kerge grill ja chill nagu laupäeviti ikka.
Pühapäeval põrutasime ookeani äärde. Ilm oli super, kui tugev tuul välja arvata, mis liiva üles keerutas. Veel tänagi võib seda erinvatest kehaõõnsustest leida :D Tegin ka kerge supluse ookeanis ning proovisin bodyboardi. Pääääris vinge asi, kui ma vaid korralikult ujuda oskaksin.. Tegelikult olid ka need, kes ujuda mõistsid seekord hädas. Laine tahtis kõiki vägisi ookeanile viia ja tagasi kaldale jõudmine nõudis kerget eneseületamist. Sanderi päästis tema bodyboard, mis teda vee peal hoidis ja millega oli võimalik lained enda kasuks tööle panna. Palju ei puudunud, et oleksime abi kutsunud..
Tööl oleme vahelduseks erinevaid töid teha saanud. Ühest puusordist teise tegemine oli üks asjalikum nendest. Autokastis istumine ja sõidult peoga istikute alla tigude mürgi loopimine.. mul vajusid silmad kinni!
Dean, meie nö "brigadir" sööb ka iga päevaga ühe rohkem närve. No lihtsalt sõidab mööda põlde ja käib meid ümber tõstmas ja segamas. Nüüd, kui sina lõpetad, mine Davide'le appi ja kui lõpetate, siis tulge puhkemajja *3minutes later* ma tegin sulle veidi ette ära (ATV otsas istudes, how freakin convenient!), tee ainult see-see osa ja mine siis Alarile appi *10min later* Dean teeb juba minu osa ja sammub kiirel sammul vastu. Mind suunatakse teise ritta ja kunn põrutab ATVga Davide't ja Cyril'i ümber paigutama. Jah, nagu me ei oleks seda tööd juba eelnevalt 6 nädalat teinud..
Homme on sunniviisiline puhkepäev. Täna pritsiti mürki. Ei teagi, kas nutta või rõõmustada :D Samas, raske nädalavahetus Perthis ees. PAAAAAAAAAAAAAAAAARTY! :D
Kas nüüd sai kõik? Tõenäoliselt mitte, aga hetkel küll midagi olulist ei meenu.
Mis siis ikka.. rohkelt lund teile sinna!
Bye!
Kõige olulisem jäi ikka mainimata! Hakklihakastet tegin. Esimest korda. DELICIOUS! :D
Manjumupist tagasi, maost maanteel üle sõidetud ja temast pildidki tehtud, sõitsime järve äärde, kus tähistasime Siimu sünnipäeva ning olime rannas toimuvale pulmale publikuks. True story! Päris kena tseremoonia oli :) Ülevast tujust hoolimata suutsime end ohjeldada ja pulmad jäid eestlaste poolt puutumata. Õhtul oli kerge grill ja chill nagu laupäeviti ikka.
Pühapäeval põrutasime ookeani äärde. Ilm oli super, kui tugev tuul välja arvata, mis liiva üles keerutas. Veel tänagi võib seda erinvatest kehaõõnsustest leida :D Tegin ka kerge supluse ookeanis ning proovisin bodyboardi. Pääääris vinge asi, kui ma vaid korralikult ujuda oskaksin.. Tegelikult olid ka need, kes ujuda mõistsid seekord hädas. Laine tahtis kõiki vägisi ookeanile viia ja tagasi kaldale jõudmine nõudis kerget eneseületamist. Sanderi päästis tema bodyboard, mis teda vee peal hoidis ja millega oli võimalik lained enda kasuks tööle panna. Palju ei puudunud, et oleksime abi kutsunud..
Tööl oleme vahelduseks erinevaid töid teha saanud. Ühest puusordist teise tegemine oli üks asjalikum nendest. Autokastis istumine ja sõidult peoga istikute alla tigude mürgi loopimine.. mul vajusid silmad kinni!
Dean, meie nö "brigadir" sööb ka iga päevaga ühe rohkem närve. No lihtsalt sõidab mööda põlde ja käib meid ümber tõstmas ja segamas. Nüüd, kui sina lõpetad, mine Davide'le appi ja kui lõpetate, siis tulge puhkemajja *3minutes later* ma tegin sulle veidi ette ära (ATV otsas istudes, how freakin convenient!), tee ainult see-see osa ja mine siis Alarile appi *10min later* Dean teeb juba minu osa ja sammub kiirel sammul vastu. Mind suunatakse teise ritta ja kunn põrutab ATVga Davide't ja Cyril'i ümber paigutama. Jah, nagu me ei oleks seda tööd juba eelnevalt 6 nädalat teinud..
Homme on sunniviisiline puhkepäev. Täna pritsiti mürki. Ei teagi, kas nutta või rõõmustada :D Samas, raske nädalavahetus Perthis ees. PAAAAAAAAAAAAAAAAARTY! :D
Kas nüüd sai kõik? Tõenäoliselt mitte, aga hetkel küll midagi olulist ei meenu.
Mis siis ikka.. rohkelt lund teile sinna!
Bye!
Kõige olulisem jäi ikka mainimata! Hakklihakastet tegin. Esimest korda. DELICIOUS! :D
No comments:
Post a Comment