Hyvä Päivää!
Meil on siin hostelis nüüd üks soomlane. Et kust ta välja ilmus? Eestlastega tuli. Jah, veel eestlasi! 2 poissi, kelledest üks on mu nimekaim (KURJA!). Oleme nüüd enamuses. We decide! :D

Pühapäev möödus ookeani ääres, kus teiste eestlastega sai aega surnuks löödud. Ookean.. see on ikka kuradi mõnus! Vesi oli külm, aga põlvedeni sai sisse ronitud ja sulistatud, selle hetkeni kuni laine rinnuni märjaks kastis. ÄGE! Eriti mõnus oli see tunne jalge all, kui vesi kaldalt tagasi ookeanisse vajus ning liiva jalge alt minema viis. Tegelikult oli see kohati hirmuski :D Nüüd saan aru küll, kuidas inimesed siin ka põlvekõrguses vees ära upuvad. Tuleb laine, viib maapinna, kaotad tasakaalu, teine laine otsa, kolmaski...
Turnisime ka kaljudel, lootes vaalu näha(no luck), ja tagasiteel ronisime mingi "kivi" otsa, mis 40 miljonit aastat tagasi vee all oli.

kivikuningas :)

Lisaks kõigele oli mul veel au kollase tibu roolis olla. Esimene kogemus vasakpoolse manuaaliga. Polnudki kõige hullem. Hull oli hoopis see, et auto ei tahtnud kuidagi teel püsida. Ookeani äärde jõudes selgus ka põhjus. Tagumised rehvid praktiliselt tühjad :D No ja siis... sai veel paar otsa tehtud. No worries!

Kerge kõrvalepõige. Tanklas käies arendasid kohalikud teenindajad jälle small talki ning uurisid kust pärit olen. Ja nad teadsid Eestit! Minu imestunud näo peale kõlas vastuseks "We get Eurovision here!"

Õhtul tagasi jõudes ootas meid Davide ja tema itaaliapärane pastaroog, mille ettevalmistuseks tal "kõigest" 4h aega kulus. Tõelist Bolognese kastet peab kuulu järgi vähemalt 2h potis ringi keerutama. Nüüd ma siis tean, miks nad seda siin varem teinud pole ning hoopis saia/vortsi/juustu ja muu lihtsaga piirduvad :D Aga maitse... no see oli tõeliselt hea! Vanaema ütleks siinkohal "viib keele perse" :D Et siis, mida pikem on toiduvalmistamiseks kuluv aeg seda maitsvam ta on? Eeldusel, et ta vahepeal põhja ei kõrbe ;)

Alarist ja tema juppideks lagunevat kehast.. kurk annab tal endiselt veidi tunda, aga eluisu tundub vaikselt tagasi tulevat. Ainuke asi, et suud ei saa päris avada. Õunu seega praegu ei söö. Kõrvetised on vist ka. Tegelikult on siin varsti kõik vigased. Marinil valutab kõht ja põletas kätt, Villul on teist nädalat mingi põletikuline haav jala peal, Sander kriimustas eile väikest varvast ja see on tänaseks vaat et lilla..
Kõik on ka arsti juures käinud, aga erilisi muutusi seni märgata pole. Loodame kiiret paranemist! :)

Tööl on kõik endine. Täna sai vahelduseks midagi teistsugust tehtud. Ülesandeks oli nimelt istikutele "soengute" lõikamine. Kui töö väga tüütuks muutus, siis tegin enda lõbustamiseks veidi nalja ja lõikasin neile pügamise asemel tõepoolest soengud. Ikka eest lühem ja tagant pikem, kõrvad välja ja eest tukaga... ei, ma olen veel täitsa mõistuse juures!

C Ya! :D