No kuidas hästi teil läheb!? :D
Lumi põlvini? Hõbekett, no see mis mingil proosalisel põhjusel suunurgast rippuma peaks, jäätub momentaalselt.. oi elu... its beautiful! Ah, mida ma parastan. Tahaks vanaema villaseid sokke praegu. Southwesti kevadilmad kõiguvad äärmusest äärmusesse, aga ega see suvigi tulemata jää ja siis on teistpidi hull :) Kunagi pole hea, teate ju küll!

Paar päeva tagasi käisime Alariga Manjimupis haiglas. Tema nädal ja ehk veidi rohkemgi kestnud kurguvalu ei tahtnud kuidagi taanduda ja lõpuks lõi valu juba kõrva. Peale tööd laenasime autot ja panime ajama. Paari autoavarii tõttu kujunes ooteajaks küll nõksa rohkem kui kolm tundi, aga Alar sai oma antibiootikumid kätte! Pisikeses ooteruumis istudes saimegi kohalikega põgusalt tutvuda (ja kahe Eesti tüübiga). Tänaseks on tal märgatavalt parem. Hakkab juba inimese nägu minema :)
Ahjaa.. mina olin ju roolis. Teist või kolmandat korda Austraalias. Algus oli hea, aga Manjimupis panin parklast väljudes automaatselt valesse sõidusuunda ja sõitsin ringteel tagurpidi! :D Seda ei ole mõtet mainidagi, et suunatule asemel hakkavad kojamehed esiklaasi nühkima. Kõik on valel pool siin! Kui veel käike ka vahetama peaks.. manuaalil on käigud nagu normaalsetes riikides ikka(esimene üleval, teine all), aga käigukang on ju vasakul käel. Hakkad käigukangi kõrvalistuja poolt enda poole vahetama. See on sama nagu hakkaks Eestis 5ndast käigust pihta.. väga hull! :)

Egas siin vahepeal midagi muud väga toimunud olegi. Laupäevasel grillil õpetasime Saksa tüdrukule eesti keelt. Davide aga, kellega koos töötame, lubas purjakil olles suure suuga pastat teha. Ega ma ei saanud seda talle järgmisel hommikul meelde tuletamata jätta. Pühapäeval kell 8 siis. Tal pidi ettevalmistusele 2h kuluma! Cant wait!
Eile sain endale Taiwani tüdrukust austaja :D Mis sellest, et ta tänaseks juba läinud on. Teda oli päris raske maha raputada ja viisakalt eemdaldumine ning kadumine näis võimatu. Esmalt pakkus guuni (see eluodav 4l vein), siis küsis ega kooki ei taha. No ega ära ei ütleks. Peale kooki oleks veel jäätist ka saanud, aga uneaeg kippus peale ja ega magu ka vastu oleks pidanud :D
Unest rääkides... ma armastan loomi, aga sellel kassist emalõvil, kelle päev algab öösel kell pool neli jahilt naasemisega, lõikan ma varsti keele suust! See hääl, millega ta kassipoega söögile kutsub... i have NO words!