Nonii, nonii.. lõpuks on kevad ka meie õuele saabunud! Sooja on nüüd ka siinmail 30C. Jälle üks asi vähem, mida kiruda. Kurja! Mis niimoodi eestlastele nii omasest vingumisest järele jääb? Nothin! :D Ah keda ma lollitan. Vingumine - see on elu! :D

Tööd sellise palavusega muidugi kõige toredam teha pole, aga elab üle. Midagi väga hullu ei ole. Suvi ju alles ees! Palavusest hullemad on hoopis ämblikud ja nende võrgud puude vahel. Ajab kohati ikka täitsa hulluks!

Uudistest. Need võivad teile küll tillukesed tunduda, aga meile vaata, et elulised :)

Pangakaardid saabusid! Ja nendega koos ka juurdepääs palgale… jaaa. Eesti kroonidesse ümber panduna oma numbrid ilusad. Iga töötatud tunni eest saime 200 krooni. Not bad, not bad at all! Eks no maksud(jah, ei pääse maksudest ka siin) nõuavad oma. Öbbimiseks kasutatav rotipesa on suurim röövel, aga ehk on lootust kõrvalmajja saada. Seal on.. no kena on! Seal ei peagi hommikul uksest välja astudes jälgima, et mõnele veristatud rotile või papagoile otsa ei komistaks( emakass teeb siin ületunde öösel). Jah, vahe praegusega oleks päris suur. Eks näis, ei taha veel lootma hakata. Teadagi, millise käigu asjad siis võtavad.. :)

18. detsembril sõidame suure tõenäosusega Perthi. Vaarik ja Nuter pidid eestlastele külla tulema. Programmi nimi oli… öäääääsd… Meri ja… no ei tule! Keele peal on! '****! Andrus Vaarik ikka aegajalt kehastab teda… ******, you get the point, hopefully! :D Igatahes, we're going! Näeme Laurat ka ja veedame  muidu lõbusalt aega. Mingi after party pidi ka olema. Cant wait! See on juba nagu elu. Elu, millest me praegu vaid und näeme ja telekast imetleme. Tsivilisatsioon tundub nii kauge. Rahakotile mõjub muidugi hästi.

Netipulka ei saa ma vist niipea. Täna öeldi postkontorist juba, et ei teagi, millal tulla võiks. Räägiti lausa 3. nädalast. No ma ei tea.. ma olen suht kannatamatu iseloomuga!