Hei kallid koju jäetud kaasmaalased! :)

Austraalias on endiselt tore. Oleme siin tegelikult küllaltki vähest aega viibinud, et aru saada, kuidas siin miski täpsemalt toimub ja mis rada pidi elu jookseb, aga seninähtu on jätnud üldiselt positiivse mulje.
Teie jaoks tundub ilmselt, et lahkusime alles eile. Minu jaoks on see nädal kestnud umbes kuu. Ehk on see tingitud ajavahest (annab ka praegu tunda), kõigest uuest, mis sind ümbritsemas teadmata täpselt, mida ja kui suures koguses sisse ahmida või hoopis millestki kolmandast. Veel tänagi võin käia mööda tänavat, mida mu jalad kümneid kordi mõõtnud on, ja avastada sealt poode ja kohvikuid, mida varem tähele pole pannud.. äge! Käib vist ütluse "vaatad, aga ei näe/kuuled, aga ei kuula" alla :))

Inglise keel ajab mind endiselt närvi. Täpsustan.. mitte keel ise, vaid mina seda rääkimas. Peas moodustuvad laused kiirelt ja kuuled perfektset hääldust, aga siis, kui see suust välja hakkab tulema... see on nagu rongiõnnetus. No vähemalt mulle tundub see nii. Teate küll neid hetki, kui tekib piinlik olukord ja tunned ennast näost punaseks tõmbumas.. jaaa, neid hetki pole ammu nii palju ja tihedalt olnud! :D

Mis siin siis õigupoolest vahepeal toimunud on..
Eile pidasime oma lubadust ja olime juba enne avamist Aussiejobsi ukse taga. Wise choice! Kümme minutit pärast meid hakkasid massid saabuma ja avamise hetkeks oli meid juba umbes 25+. Kasu sellest kahjuks oluliselt polnud. Anissa, koha omanik, luges ette peamised tööpakkumised, mis ei tekitanud kelleski erilisi emotsioone, ja jätkas juba tuttavate nägudega tegelemist. Soovitati teine kord tagasi tulla... nooojah, selle peale läksime meie randa, et veidi positiivset energiat juurde koguda! Ja see kulub siin ära, sest töö leidmine võib osutuda oodatust keerulisemaks. Nimelt eeldavad paljud töökohad isikliku transpordi olemasolu ja/või eelnevat töökogemust sarnasel alal.. Hetkeks nägime elu lausa nii mustades toonides, et otsustasime õhtul gooni juua. Yeeaaah, siinkäinud kindlasti teavad või on kuulnud. Otse öelduna, tegu on odavaima alkohoolse solgiga, mida siinmail saada võimalik ehk 4 liitrit "veini" 10$ eest. Maitseb/lõhnab nagu vein, millel kerge(no päris tugev tegelikult) oksese maohape maik mann. Tõsise veinijooja märg unistus! Märjuke, mis niidab nagu vikat, piirid kaovad, mäluaugud tekivad ja paneb sind järgmisel hommikul endale igasugu lubadusi andma (ununevad muidugi sama päeva õhtuks). Kahjuks/õnneks ma sellisesse seisundisse end maohappest juua ei suutnud :D mõni teine aga küll...

Täna käisime Alariga The Job Shopis ja üritasime endast muljet jätta :D Ehk õnnestus! Laura käis jagas samal ajal CVsid. Ühesõnaga, töö eesmärgi nimel käib ja ega teist varianti ju olegi..

Okei, aitab klõbistamisest. Lasen teistel ka magada.. its almost 1AM here! Homme ärkan vist lõunaks...
Take care :)
Martin