On pühapäeva hommik. Aknast piilub sisse päike, kõrva paitab raadiost kostuv muusika, Martin istub üsapuutri taga ning üritab värisevate kätega oma viimast lahkumiseelset blogipostitust klaviatuuril tippida.

Ei, mu käed ei värise külmast. Nüüd võib küll öelda, et reisinärv on lõplikult sisse löönud. Homme ju ongi see päev, kui jalad kodumaa tolmust puhtaks pühin. SO EXCITING and nerve-wracking!!! :D
Ees ootab kõik uus ja tundmatu. Seoses sellega... elasin paar päeva tagasi ka kerge "paanikahoo" üle.
Nimelt, reede hommikul ärgates vasardas mu peas ainult üks küsimus..

11:28:09 AM martin: mis siis saab kui me ei leiagi tööd!?!?!?!?!?!!?!?

11:28:13 AM martin: OMGGGGGGGGGGGGG

11:28:19 AM martin: täitsa pekkis ju

11:28:21 AM laura: mis asja!!!!!!!!!!

11:28:25 AM martin: irww

11:28:35 AM laura: mis ajast sa nii mõtled?

11:28:51 AM laura: tuleblihtsalt linnast välja saada ja farme otsima hakata....

11:29:18 AM martin: no ma siin loen ja uurin

11:29:24 AM martin: pole see asi nii lihtne

11:29:40 AM laura: kust sa loed?

11:29:49 AM martin: tervest internetist

.........

11:31:37 AM laura: sa oled nagu mu vanaema. lõpeta see närvitsemine, muidu lähen mina ka närvi ja siis on perses :P

11:32:09 AM martin: irww

11:32:15 AM martin: ei, ma pole närvis

11:32:16 AM martin: mkmm

11:32:27 AM martin: ma olen paanikas!

11:32:30 AM martin: :D

11:32:33 AM laura: irwwwwwwwwwww

Endalegi üllatav olukord. Pole nagu varem, ega hiljem, nii pabinas olnud. Õnneks möödus see piisavalt kiirelt e. teistele jäi nende vaimne tervis alles. Ma olen nüüd ametlikult reisi ainuke hull! :D

-

Okei, tunnid, minutid ja sekundid liiguvad halastamatult edasi, aga arvuti taga istudes asjad tehtud ei saa. Ja teha on veel palju :)

Järgmine positus siis juba Austraalia päikese alt ning ilmselt ka veidi sisukam, kui reisiväsimus ja unetud ööd lubavad :D Pikad lennureisid ja esimesed (peo)muljed tolleks hetkeks selja taga.

Side lõpp.