Wednesday, February 1, 2012

Eile oli kinopäev

Hei!

Teisipäevad on meil Marini ja Siimuga märkamatult kinopäevadeks kujunenud. Uusi filme tuleb nii kiirelt peale, et oleme viimased paar nädalat kaks filmi jutti vaadanud. Eelmine nädal "Iron Lady" ja "Sherlock Holmes". Sel nädalal "Tinker, Tailor, Soldier, Spy" ning "War Horse". Tuleb tõdeda, et kriitikute poolt filmidele lauldud kiidulaul on täiesti kohane. "Tinker, Tailor..." puhul meeldis mulle eriti rezissööritöö. Ega ma tegelikult täpselt teagi, mille eest rezissöör konkreetselt vastutab, aga kuskil kaugel ajusopis kumab kergelt mingisugune teadmine, et see, mida me ekraanil näeme on just tema nägemus. Ei? No igatahes.. filmi sisu oli nagu ta oli(kipub kõikide Hollywoodi filmide puhul nii olema), aga see olustik, meeleolu, taustamuusika andis sellele kõigile hoopis teise dimensiooni. Kõik tundus nii aus ja ehe. Soovitan!

War Horse.. no mina ei tahtnud seda Spielbergi filmi algselt üldse vaatama minna! :D Kõik filmid loomadega peaosas on minu jaoks võrdlemisi vastukarva käivad ning mingeid kummalisi, isegi ebameeldivaid, emotsioone tekitavad. Ma ei oska seda seletada, aga kahtlustan, et kunagi lapsepõlves kinos nähtud Free Willy(vaalalugu) jättis mulle nii sügava trauma, et ma üritan siiani sellistest filmidest suure kaarega ümber käia :D Mida ma "selliste" filmide all mõtlen? Need on minu jaoks linalood, mille peamiseks eesmärgiks tundub olevat pisarate välja meelitamine :D Ülesehitus kipub neil ka üks-ühele sama olema: leitakse/võetakse/päästetakse loom, keegi(enamasti laps) kiindub ning kõik on muinasjutulikult ideaalne, midagi kurba juhtub, pisarad, midagi imelist juhtub, pisarad. Seda kõike saadab uskumatult meloodiline muusika muidugi. Aga tagasi sõjahobu juurde. Mis mulle selle filmi puhul meeldis oli see, et hobuse nöol oli tegu kui vahendiga, kelle abil sai Spielberg maailmasõda võimalikult erinevate nurkade alt näidata. Kahtlemata effektne linateos. Ja no pisaraid üritati ka seekord nirisema saada. Better luck next time. Vaatasin seda filmi uskumatult kalgi ja kivistunud näoga, millelt ei peegeldunud ükski emotsioon. See vist pole hea asi? No aga film oli siiski hea. Kindlasti parem, kui ma ootasin. Või kartsin. Või lootsin :D

Mis muud..

Käin endiselt Star Trackis tiksumas. Viimastel päevadel on jälle kuulda olnud, kui hea töötaja ma ikka olen. See ei tee lahkumist sugugi kergemaks, aga varsti on see nagunii päevakorral. Saab mul seal ju 6 kuud täis ja minu praeguse viisaga ühe tööandja juures kauem töötada ei tohi. Vaheldust tahaks igal juhul ning ega praegune palk ka jääma veena. Ehk peaks ikka varandusele rattad alla panema... Austraalia on nii suur ja lai, kuid mul ainult läänerannik nähtud.

Päikest!

No comments:

Post a Comment