Lubatud pildid jõuluajast

eestlaste private jõulupidu Pembertonis

    

öömaja Margaret Riveris

chocolate factory candy store

laskumine Lake Cave'i

 Lake Cave

seeriast "mina ja ookean"

No tervitus ja merry möödunud jõule! :D

Muljed minu esimestest jõuludest Austraalias..

Eestlaste kinnisest jõulupeost ma juba kirjutasin. Kinnine oli see muide ka hiljem saabunud eestlaste jaoks, kellega meist keegi väga kontakti otsinud pole. Lihtsalt liiga suureks on see eestlaste kogukond siin paisunud. Häirivalt suureks. Ärge valesti aru saage, eestlane olla on uhke ja hää, aga sellises koguses rahvuskaaslaste kohtamine täiesti ootamatutes kohtades ja olukordades võtab Austraalias olemiselt pool võlu. Tegelikult ei tulnud ma siia ju eestlastega kohtuma..

Laupäeval toimus ujula ääres hosteli jõulupidu, mis küll midagi erilist polnud, aga ajaviide seegi..

Õhtul tegime ühiselt kartulisalatit ja kooki. Väga maitsavad tulid :)

Pühapäeval sõitsime Margaret Riverisse ehk ookeani äärde. Minu suureks üllatuseks kihas linn elust ja tundus, et terve Southwesti rahvas on sinna kokku sõitnud. Vaheldus Pembertonile missugune!

Linnas sai kergelt varusid täiendatud ja edasi viis sõit randa. Kõhud paljaks ja vette. Veetemperatuur võis ehk umbes 20C ringis olla, aga õhutemperatuur oli üle 30C. Võis supelda küll! :D

Õhtu lähenedes pakkisime rätikud kokku ja otsisime koha, kus saaks istuda ning süüa valmistada. Pliiti meil küll leida ei õnnestunud, aga ma leidsin meile parklast saksa tüdrukud :D Ei, mitte selles mõttes! Vorstide küpsetamiseks ikka (jajaa, siit saaks ka kahemõttelise nalja suht kerge vaevaga välja pigistada :D) Tegelikult oli tüdrukute van'i gaasipliit sisse ehitatud. Seal ma neid siis kõpsetasin, hetkeni, mil nad rangeri kartuses minema kiirustasid. Parklas ja rannas ei tohtivat magada. Trahv 2000$ per kärss.

Sõime kõhud täis, jõime veini ja.. magasime rannas :D Väike hirm oli küll, et tuleb äkki trahv ära, aga uni oli magusam.. ja see rannas hommikul ärkamine - ÜLImõnus! Helesinise ookeani ääres valgel liival..

Järgmine peatuspunkt - Chocolate factory. Nimi on petlik, sest tegelikult me seda valmistamise poolt õieti ei näinudki(tegu oli poega), aga tasuta sokolaadinööpe võisid süüa palju jaksad ;) Mul läks selles mõttes veel eriti hästi, et parkla poole kõndides jooksis üks tüdruk poest mulle järele ja kinkis kaks shokolaadikommi.. ei teagi, millega ma selle ära teenisid, aga keele viisid p***e. Aitäh!

Edasi suundusime väiksesse Elistvere sarnasesse loomaaeda, kus sai loomi ka ise katsuda ja näppida. Nüüd võin uhkelt vastu rinda taguda ja öelda, et olen känguru katsunud! Võib rahuliku südamega tagasilennu pileti ära osta :D Tore koht oli..

Ja siis oli aeg koopa külastamiseks. Margaret Riveri lähedal on nimelt palju erinevaid looduslikke koopaid, kuhu on võimalik väikese raha eest oma jalg tõsta. Meie käisime Lake Cave'i koopas, mis on väidetavalt sügavaim turistidele avatud koobastest. Näiteks vihmaveel võtab alla jõudmine 10 kuud. Väga ilus ja rahulik oli ning see valgustus seal all... ja giid oli ka lahe. Selgus, et tal on üks eestlasest sõber. We rock! :D

Nüüd siis tagasi Pembertoni villas. Teisipäevast olen tööl käinud ja vaikselt kisub rutiini tagasi. 

Eile nägime oma istanduses puu küljes ühte Redback'i ka. Kõigest siinse piirkonna kõige mürgisem ämblik, aga siiski tore kohtumine :D Oli teine päris uimane..

Sellega vist mu kirjutis selleks korraks piirdubki. Ei jõua siin läpaka taga enam ära haigutada ja homme jälle 6ks tööle. FUN! :D 

Aastavahetuse plaanidest nii palju, et võib juhtuda, et lähme Alari ja Sanderiga Perthi. Mina veel 100% kindel pole, aga siin ei tahaks sellise möllu ajal väga olla. KUIGI... väidetavalt on siin üks Lääne-Austraalia võimsamaid ilutulestikke. Isegi laste oma kestvat 20min. Mina suhtun sellesse küll suhteliselt skeptiliselt..

Bye! :)

PS! homme pildid nädalavahetusest

Merry xmas!

Hey everyone!
Toredaid ja lumiseid jõulupühi teile! :)
Minu jõulud mööduvad seekord lõõskava kuumuse käes ja rannas. Esimene jõulupidu on praeguseks hetkeks ka möödas. Eestlaste privaatpidu. Vahetasime loosipakke ja... no tagasihoidlikkusega need ei hiilanud :D  Kas oli tavaline kink ja crazy ass kinkepakend või vastupidi. Ma ei hakka siinkohal üldse mainimagi, mille ma jõuluvanalt sain. Tuleb välja, et ta on üks kuradi perversne habemik! :D Mulle meeldib!

Täna on hosteli jõulupidu Pembertoni swimming pooli ääres. Vorstikesed, liha ja õlu. Ja pidu algab juba 11:30 ehk 2,5h pärast. Ooo.. jah, jälle mingi pidu! Teile on kindlasti päris hea mulje sellest siinsest kommuunielust jäänud. Kogu aeg on pidu, jooming, tants ja trall. Tegelikult pole see asi nii hull midagi. Või no on, kui vähegi isu oleks iga päev end täis lakkuda :D Lihtsalt, tööst pole lihtsalt mõtet kirjutada ja mis sellest üle jäävad.. peod ja möll! Maks on mul ka Eestisse tulles korras, hopefully!

Vahelduseks tööst ka. Käisin üheks päevaks ühes teises viinamarjaistanduses raha kokku ajamas. Palav oli ja mao tapsime. Mürkmao. Kahju kohe, aga risk tema käest hammustada saada kaalus tema elu üles..

Okei, mis siin ikka. Rohkem muljeid peale järgmisi pidusid ja ookeani ääres käimist :)
Olge tublid! (oleks peaaegu kirjutanud, et hoidke üksteist, aga no.. läilaks läheks!)
Take care! :D

Unustage mu eile antud number. Vodafone võib mu higi ja pisaratega kokku aetud rahast suu puhtaks pühkida, kui endale errorite vaba kodulehekülge valmistada ei suuda!

Minu uus number on: +61459177065

Tänan tähelepanu eest! :)

In other news.. there are no news!
Tänasest oleme ootamatult jõulupuhkusel ja seda kuni 28ndani. We'll see..
Ei teagi kohe, mida selle ajaga peale hakata.

Bye!

I'm back! :)

Ilusat talve algust!
Ja thanks, et ka meile mõtlesite ning lund saatsite. (loe: http://www.elu24.ee/?id=360053) Rannikuga panite küll vähe mööda, aga ega see olegi oluline - mõte loeb! :D

Nädalavahetus möödus Pembertoni eestlastel teatavasti Perthis.
Laupäeva hommikul sai varakult teele asutud, et enne etendust veel poodlema jõuda. Sihtmärgiks oli võetud Perthis asuv outlet kaubamaja or smth.. Adidas, Nike, Everlast jt (firma)poed, kus kõik nende tooted nö tehasehinnaga või lihtsalt odavamad. Olgu kohe öeldud, et mina ei leidnud sealt esimesel päeval midagi. Kui esmapilgul tundus kõik nii äge ja valik meeletu, siis teisel korral.. mitte nii väga.
Kaubakastist kiirelt hostelisse, kus meid tervitas veel eelmisest ööst koomas Laura, asjad tuppa, riided selga ja etendusele! Vaarik ja Nuter tervitasid meid oma tuntud headuses. Meri ja Orav oli hea ajaviide, kuid etenduse kõrgpunktiks jääb publiku reaktsioon hetkel, kui pudel Viru Valget lavale ilmus. See inimeste suust kõlanud sügav ohe.. :D Eestlane ON joodikrahvas!
Pärast etendust olid kõik aukonsuli koju oodatud, kus pakuti suupisteid ning tasuta õlut ja veini. Väga tore koosviibimine oli! Tutvusime ühe Austraalia tüdrukuga ja ameeriklasega (sõdur, kes Iraagis on tõlgiks kohalike ja ameeriklaste vahel ning hariduselt midagi tuumafüüsiku ja keemiliste relvade eksperdi sarnast. Really complicated stuff!), kes eesti keelt õpivad. Ameeriklane kavatseb juuni lõpus Eestisse minna. Et miks Eesti ja eesti keel? Seda minagi küsisin :D Sest talle meeldivad eestlased ja keel tundus raskem, kui araabia keel. Talle meeldivat väljakutsed :D

Õhtul.. no teadagi, mis siis toimus. PIDU! Eestlasi oli kokku lõpuks vist lausa 20. ringis, pooled neist võõrad. Pärast soojendust viskasime dressi maha ja läksime Connectionsisse (yea, geiklubi), kus meist nii mõnedki välja visati. Alar oli vist lausa esimeste seas, kel kratist kinni võeti. Väidetavalt oli ta liiga halvas konditsioonis, aga seda on raske uskuda. Sel õhtul olid ka kained inimesed liiga purjus :D Ja edasi.. no, mis siin salata - ma ei mäleta! Tantsinud ja möllanud olin, aga mingi hetk kadusin orbiidilt. Lõpuni ma seega seal ei olnud, ühel hetkel avastasin end kuskilt Perthist. Olgu öeldud, et hostelist klubisse on umbes 10min jaltuskäik. Minu tagasitee.. võttis tunde! Selline ma siis olen, take it or leave it :D
Oh well, Hommikul ärgates kerge dush ja linna. Jalad viisid mind jälle kaubamajja. Ilmselt näris hinges kerge kadedus, et kõik endale sealt midagi leidsid. Seda asja ei saa ju nii jätta. Ei teagi milles asi, aga ma leidsin pea igast poest midagi, mis mulle meeldis ja ega need siis riiulile jäänud. Ostsin kõik tühjaks! Ja kõrvale jutustasin müüjatega... ühel neist oli nõrkus siniste silmadega meeste vastu. Naljakas, sest minu silmad sel päeval olid punasemast punasemad :D Siin ma siis olen, istun oma riidehunniku otsas, mida, oh üllatust, ma Pembertonis nagu selga panna ei saagi, sest need liiga pidulikud. WAY TO GO, Martin!

Täna oli õnneks farmist vaba päev. Alar magas poole neljani. Mnjah, mina ärkasin siis, kui teised tööle läksid. Sisustasin oma aega How I Met Your Mother'i teise hooaja vaatamisega ning kui lamatised tekkima hakkasid otsustasin toa ära koristada. Sai puhtam küll ja teised on väga rahul. Success!
Annan neile 2 päeva, et endine olukord taastuks.

Ahjaa, kohalik number on mul nüüd ka olemas. Hetkel Eesti sim-kaarti sees ei hoia. Uus number on +61 4242 89 668 :)

Nädalavahetuseks Perthi!!!

Homme ongi lõpuks see kauaoodatud päev, kui saab tõelisesse tsivilisatsiooni! Hell YEAH! :D
Arvuti jääb maha ja järgmine postitus tuleb ilmselt uue nädala alguses. Kui seda aga ei juhtu, siis ilmselt sukeldusin ülepeakaela Perthi ööellu ja ei väljunud sellest duellist võitjana :D

Okei, good night my friends!
Over and out!
Martin
:)

Täna olen tubli. Järjekordne postitus blogisse :))

Ma olen vist varemgi rääkinud töö tegemisest Austraalia moodi. Täna tõusime uutesse kõrgustesse ja viljeleme seda nüüd veel kõrgemal tasemel kui varem! Palju õnne meile! :D

Hommikul saime oma esimesed tööülesanded kätte ja koos sellega ka teate, et bossi pole. Kassid läinud, hiirtel pidu! Dean andis mõista, et täna võime kell 2 lahkuda, aga kirja läheb 3.. nooo, why not!? Meie teenime ju selle võrra rohkem. Aga kui mina siin farmer oleks.. herr Martin ei jätaks töölisi hetkekski valveta! Kuradi laiskvorstid ja viilijad! Õnneks ma sellises rollis pole :D

Homme on reede ja siis laupäev ja siis - PERTH! Jiiihaaaaaa! Pidu ja pillerkaar!!!

Läpakat ma ilmselt kaasa ei tiri ja jätan selle pilvedes hõljuvale Saksa elektriinsenerile Andile kasutada, kes tegelikult on hästi tore tüüp :)

Mis siin siis veel pajatada..

Juuksed ajasin maha. Ei, mitte nulli! Sellised nagu lahkudes olid, kui keegi veel mäletab (Triin kindlasti :D)

Ahjaa, kui keegi veel mu aadressi vastu huvi peaks tundma, siis selleks on 7 Brockman street, Pemberton, 6062, Western Australia ;) Ja seda ilmselt veel päris pikaks ajaks. Kogu mu elu on ju siin. Milline maaliliselt kaunis linnake oma vilka ja põneva seltsieluga! Siia võiks lausa elama jääda!

Eestlasi tuli ka juurde. I lost count, sorry!

Gerry sünnipäev

lind, kes teeb metsas ahvi häält. tõsilugu!

joomismängud iirlastega

hosteli BBQ night

Pemberton, mu kallis!

"Hey wee man" :D

Leidsin lõpuks veidi aega ja jõudu, et vahepeal toimunu sõnades kokku võtta :))

Laupäeval käisime Manjimupis Cherry festivalil. Ootused polnud just kõige tagasihoidlikumad.. avokaadokorjajatel jäeti selle ürituse tõttu lausa laupäevane tööpäev ära. Enne linna jõudmist hüppasime veel mingisuguselt garage sale'ilt läbi. Minu esimene! Olgu kohe öeldud, et filmides nähtuga ei anna seda võrreldagi. Kui teleekraanilt näeb tavaliselt ilusat maja kuskil uuselamute rajoonis ning selle ette ja garaazi kokku kuhjatud vanakraami, siis meie nägime.. no see oli keset pärapõrgut asuv majake koos varjualusega :D Ja tavaari oli seal minimaalselt. Siiski, Gerry sai kaks kruvikeerajat ja tellitava mutrivõtme! Victorious! :D

Next stop - Cherry festival! Festival, mis kuulu järgi pidi siinkandis üks suuremaid olema, oli tegelikkuses küllaltki miniatuurne. Alar pakkus, et Mustvee linnapäev(on selline asi üldse olemas?) on ka suurem üritus :D Ja kirssidega polnud sel mingit pistmist. Vähemalt tänapäeval mitte :D Käik ise oli tore ja minu seisukohast vaadates täielik kordaminek. Sain ma endale ju uued klapid. Firmaks Koss, hinda öeldi 49$ ja pakendil seisab "Lifetime warranty". Kvaliteet on ka üle prahi. Tööl muusika kuulamine saab endale hoopis uue tähenduse! Sellised klapid noh! :D Esmaspäeval suutsin need muidugi hostelisse unustada. Way to go, Martin!

Manjumupist tagasi, maost maanteel üle sõidetud ja temast pildidki tehtud, sõitsime järve äärde, kus tähistasime Siimu sünnipäeva ning olime rannas toimuvale pulmale publikuks. True story! Päris kena tseremoonia oli :) Ülevast tujust hoolimata suutsime end ohjeldada ja pulmad jäid eestlaste poolt puutumata. Õhtul oli kerge grill ja chill nagu laupäeviti ikka.

Pühapäeval põrutasime ookeani äärde. Ilm oli super, kui tugev tuul välja arvata, mis liiva üles keerutas. Veel tänagi võib seda erinvatest kehaõõnsustest leida :D Tegin ka kerge supluse ookeanis ning proovisin bodyboardi. Pääääris vinge asi, kui ma vaid korralikult ujuda oskaksin.. Tegelikult olid ka need, kes ujuda mõistsid seekord hädas. Laine tahtis kõiki vägisi ookeanile viia ja tagasi kaldale jõudmine nõudis kerget eneseületamist. Sanderi päästis tema bodyboard, mis teda vee peal hoidis ja millega oli võimalik lained enda kasuks tööle panna. Palju ei puudunud, et oleksime abi kutsunud..

Tööl oleme vahelduseks erinevaid töid teha saanud. Ühest puusordist teise tegemine oli üks asjalikum nendest. Autokastis istumine ja sõidult peoga istikute alla tigude mürgi loopimine.. mul vajusid silmad kinni!
Dean, meie nö "brigadir" sööb ka iga päevaga ühe rohkem närve. No lihtsalt sõidab mööda põlde ja käib meid ümber tõstmas ja segamas. Nüüd, kui sina lõpetad, mine Davide'le appi ja kui lõpetate, siis tulge puhkemajja *3minutes later* ma tegin sulle veidi ette ära (ATV otsas istudes, how freakin convenient!), tee ainult see-see osa ja mine siis Alarile appi *10min later* Dean teeb juba minu osa ja sammub kiirel sammul vastu. Mind suunatakse teise ritta ja kunn põrutab ATVga Davide't ja Cyril'i ümber paigutama. Jah, nagu me ei oleks seda tööd juba eelnevalt 6 nädalat teinud..
Homme on sunniviisiline puhkepäev. Täna pritsiti mürki. Ei teagi, kas nutta või rõõmustada :D Samas, raske nädalavahetus Perthis ees. PAAAAAAAAAAAAAAAAARTY! :D

Kas nüüd sai kõik? Tõenäoliselt mitte, aga hetkel küll midagi olulist ei meenu.
Mis siis ikka.. rohkelt lund teile sinna!
Bye!

Kõige olulisem jäi ikka mainimata! Hakklihakastet tegin. Esimest korda. DELICIOUS! :D

Sorry, mates!
No posts today. Too tired and its almost 11pm here. Off to bed now! :)
I PROMISE to update my blog tomorrow!

C ya!
:D

Täna..
Manjimupi Cherry festival. Tehtud!
Uued vinged kõrvaklapid. Tehtud!
Rannas grillimine ja chillimine. Tehtud!
Rannapulma kõrvalt piidlemine. Tehtud!
Pidu hilisõhtuni. Üritame!

:D

Homme kõigest lähemalt. Piltidega, hopefully!
Happy, happy, joy, joy!

Mõtlesin, et annan endast elumärki, aga tühja sellest. Mis te seal Eestis korraldate!?! Oleks võinud siis järgmisel talveni ära kannatada, et ma ka sellest möllust osa saaks! Ekstreemsed ilmaolud on mulle alati pinget pakkunud :D Eks ma lepi siis sellega, et siin on ka ilus ja valge. Valge nagu palju valgust, mitte lumine.. damn!

Ega siin vahepeal suurt mainimisväärt väga toimunud ole. Järjekorras juba viies töönädal selja taga. Sellest pole endiselt aru saanud kaua me siin olema peame. 2nd year visa saamiseks peab 3 kuud täiskohaga töötama (ühes kohas, vist) või 88 tööpäeva koguma. Meie lepingus on kirjas casual worker, mis väidetavalt tähendab, et loetaksegi ainult tööpäevi. Selle järgi peaksime siin 88 päeva tööd tegema. Let me see.. meil on praeguseks neist tehtud umbes 26. Pole just palju..

Mis veel. Kängurud on igapäevaseks nähtuseks saanud. Suured, väiksed, keskmised... u name it! :D
Tööl õpin itaalia- ja prantsuskeelseid roppuseid. Vastu õpetame muidugi ilusaid eestikeelseid väljendeid. "mul on po***i" ehk "i dont care" on väljend, mida ma tööl eriti palju kasutama olen hakanud. Nüüd laseb ka itaallane samamoodi ja üleüldse tundub see väljend viimasel ajal kuidagi tihti asjakohane. Who cares :D

See eelnev tekst sai enne reedest pidu kirjutatud. Nüüd, kui rumm on lahjendatud.. ega midagi lisada olegi. Homme ilmselt Cherry festivalile ja õhtul Siimu sünnipäev. Ahjaa, eestlasi on siin hetkel mingi 17-18.

Olge tublid ja pidage vastu. Varsti on suvi! :D

Hyvä Päivää!
Meil on siin hostelis nüüd üks soomlane. Et kust ta välja ilmus? Eestlastega tuli. Jah, veel eestlasi! 2 poissi, kelledest üks on mu nimekaim (KURJA!). Oleme nüüd enamuses. We decide! :D

Pühapäev möödus ookeani ääres, kus teiste eestlastega sai aega surnuks löödud. Ookean.. see on ikka kuradi mõnus! Vesi oli külm, aga põlvedeni sai sisse ronitud ja sulistatud, selle hetkeni kuni laine rinnuni märjaks kastis. ÄGE! Eriti mõnus oli see tunne jalge all, kui vesi kaldalt tagasi ookeanisse vajus ning liiva jalge alt minema viis. Tegelikult oli see kohati hirmuski :D Nüüd saan aru küll, kuidas inimesed siin ka põlvekõrguses vees ära upuvad. Tuleb laine, viib maapinna, kaotad tasakaalu, teine laine otsa, kolmaski...
Turnisime ka kaljudel, lootes vaalu näha(no luck), ja tagasiteel ronisime mingi "kivi" otsa, mis 40 miljonit aastat tagasi vee all oli.

kivikuningas :)

Lisaks kõigele oli mul veel au kollase tibu roolis olla. Esimene kogemus vasakpoolse manuaaliga. Polnudki kõige hullem. Hull oli hoopis see, et auto ei tahtnud kuidagi teel püsida. Ookeani äärde jõudes selgus ka põhjus. Tagumised rehvid praktiliselt tühjad :D No ja siis... sai veel paar otsa tehtud. No worries!

Kerge kõrvalepõige. Tanklas käies arendasid kohalikud teenindajad jälle small talki ning uurisid kust pärit olen. Ja nad teadsid Eestit! Minu imestunud näo peale kõlas vastuseks "We get Eurovision here!"

Õhtul tagasi jõudes ootas meid Davide ja tema itaaliapärane pastaroog, mille ettevalmistuseks tal "kõigest" 4h aega kulus. Tõelist Bolognese kastet peab kuulu järgi vähemalt 2h potis ringi keerutama. Nüüd ma siis tean, miks nad seda siin varem teinud pole ning hoopis saia/vortsi/juustu ja muu lihtsaga piirduvad :D Aga maitse... no see oli tõeliselt hea! Vanaema ütleks siinkohal "viib keele perse" :D Et siis, mida pikem on toiduvalmistamiseks kuluv aeg seda maitsvam ta on? Eeldusel, et ta vahepeal põhja ei kõrbe ;)

Alarist ja tema juppideks lagunevat kehast.. kurk annab tal endiselt veidi tunda, aga eluisu tundub vaikselt tagasi tulevat. Ainuke asi, et suud ei saa päris avada. Õunu seega praegu ei söö. Kõrvetised on vist ka. Tegelikult on siin varsti kõik vigased. Marinil valutab kõht ja põletas kätt, Villul on teist nädalat mingi põletikuline haav jala peal, Sander kriimustas eile väikest varvast ja see on tänaseks vaat et lilla..
Kõik on ka arsti juures käinud, aga erilisi muutusi seni märgata pole. Loodame kiiret paranemist! :)

Tööl on kõik endine. Täna sai vahelduseks midagi teistsugust tehtud. Ülesandeks oli nimelt istikutele "soengute" lõikamine. Kui töö väga tüütuks muutus, siis tegin enda lõbustamiseks veidi nalja ja lõikasin neile pügamise asemel tõepoolest soengud. Ikka eest lühem ja tagant pikem, kõrvad välja ja eest tukaga... ei, ma olen veel täitsa mõistuse juures!

C Ya! :D

Uus päev, uued vihmahood..

Tööl ma reedel ei käinud. Miks?
Kell on 4. Vihma kallab ja ainuüksi mõte kuskil põllu peal vihmas külmetamisest ajab ihukarvad püsti. Äratus kell 5, peas miljon vabandust, miks ma täna tööle tulla ei saa ja kell pool kuus teatasin teistele "ma täna ei viitsi".. olen süüdi! :D I just didn't feel like it! Täna üritas itaallane sama trikki, aga prantslane põrmustas kõik juba eos. HA!

Siiski, kogu taevast alla langeva vihma kiuste oli reede kaunis päev! Sain ma endale lõpuks isikliku netipulga ju! Viimase.. või ainukese, mis siia jumalast hüljatud kohta saadeti! Selle tööle saamine läks ka suuremate sünnitusvaludeta, kuigi.. kui Eestis saab enamiku asjadest netis aetud või peab esindusse minema, siis Austraalias möödub aeg lihtsalt toru otsas rippudes. Jutule pääsemiseks tuleb omajagu klahve pressida (kui oled uus klient "press 1", kui oled meie klient "press 2", kui ei tea, mida teha, siis "press 3 for help" jne jne jne), aga kui see takistusrada on läbitud, siis võid head teenindust oodata :D
Esimene kogemus oli tegelikult Gerry netipulga aktiveerimisega. Kõne suunati otse India kõnekeskusesse(nagu filmides), kus oli au "Mike'iga" vestelda. See india aktsent.. nalja nabani :D Seekord rääkisin naisteenindajaga, kes üritas small talki asjatamise vahele pressida. Ikka, kui kaua sa Austraalias oled olnud, kellega, kauaks jääd, töö või puhkus, mis nädalavahetusel plaanis ja siis BOOM out of nowhere, "Do you have a wife?" Selline küsimus! :D Lohutas, et küll ma selle õige leian ja nett oligi aktiveeritud. Nii palju, siis tasuta netist, mida toakaaslane pakkus. Aga eks need, kes mind tunnevad, teavad, et ma ei oska tasuta lõunaid süüa. Ma pigem keeldun viisakalt :D

Õhtul käisime pubis Laura(ei, mitte meie Laura :D) lahkumispeol. Ei oleks iial uskunud, et ma sellises koguses õlut suudan juua ilma, et see seedetrakti tagasilööki põhjustaks ehk mindud teed pidi tagasi välja tuleks. Niiice! :D

I HAVE INTERNET!

YEAAAH! Netipulk olemas!

Okei, pubisse! :D

Känguruuuuu

Yeaaaah! :D
Olen neid ka varem silmanurgast silmanud, aga täna nägin päris lähedalt. Tööle minnes hüppasid ühed kõrvad auto kõrval mõned kümned meetrid. Ta oli veel suht väikene. Ja siis... ja siiiiiis... tööd tehes oli üks viinamarjapuude vahel. No tema oli ikka monstrum võrreldes seni nähtutega. Kõva kaks meetrit ja päris julge teine. Tükk aega vaatas, kuidas tööd teeme :D
Lisaks sellele näidati meile ka paar kohta ette, kus madusid kohata võib. Olid vist Tiger snake'id. Pidid pea iga päev samas kohas peesitama. Täna sellist õnne polnud. Ei pea vist ütlemagi, et esimesel võimalusel lähen vaatan koha uuesti üle. Seni olen ussi ainult metsas vilksamisi kohanud. Btw, eile suri üks mees oma kodus maohammustuse tagajärjel. Paljud ei pidavat arugi saama, kui madu hammustab. Tunne pidi sarnanema nt. jala äralöömisega.. nojah, ei oska kommenteerida. Veel! :D

Kui ma siin juba tööelust jahun, siis täna õnnestus üle pika aja Deani (tööl meist mingi pool pead kõrgemal seisev tüüp) autoga tööle sõita. See mees tarbib midagi! Teist varianti lihtsalt pole. Kerge vihamaga kurvisel maanteel 140-150ga uhada samal ajal seosetut jutuvada suust välja ajades... CRAZY BASTARD! :D Põllu peal rallib ka nagu poolearuline. Kui krampilikult kinni ei hoia, siis oled kastist kadunud ka! Täna sõitis kastikaga 2-3m põõsast üle. Jah, meie olime ka peal. Okstega pikki piilumist saada.. oli laheeee! :D

No kuidas hästi teil läheb!? :D
Lumi põlvini? Hõbekett, no see mis mingil proosalisel põhjusel suunurgast rippuma peaks, jäätub momentaalselt.. oi elu... its beautiful! Ah, mida ma parastan. Tahaks vanaema villaseid sokke praegu. Southwesti kevadilmad kõiguvad äärmusest äärmusesse, aga ega see suvigi tulemata jää ja siis on teistpidi hull :) Kunagi pole hea, teate ju küll!

Paar päeva tagasi käisime Alariga Manjimupis haiglas. Tema nädal ja ehk veidi rohkemgi kestnud kurguvalu ei tahtnud kuidagi taanduda ja lõpuks lõi valu juba kõrva. Peale tööd laenasime autot ja panime ajama. Paari autoavarii tõttu kujunes ooteajaks küll nõksa rohkem kui kolm tundi, aga Alar sai oma antibiootikumid kätte! Pisikeses ooteruumis istudes saimegi kohalikega põgusalt tutvuda (ja kahe Eesti tüübiga). Tänaseks on tal märgatavalt parem. Hakkab juba inimese nägu minema :)
Ahjaa.. mina olin ju roolis. Teist või kolmandat korda Austraalias. Algus oli hea, aga Manjimupis panin parklast väljudes automaatselt valesse sõidusuunda ja sõitsin ringteel tagurpidi! :D Seda ei ole mõtet mainidagi, et suunatule asemel hakkavad kojamehed esiklaasi nühkima. Kõik on valel pool siin! Kui veel käike ka vahetama peaks.. manuaalil on käigud nagu normaalsetes riikides ikka(esimene üleval, teine all), aga käigukang on ju vasakul käel. Hakkad käigukangi kõrvalistuja poolt enda poole vahetama. See on sama nagu hakkaks Eestis 5ndast käigust pihta.. väga hull! :)

Egas siin vahepeal midagi muud väga toimunud olegi. Laupäevasel grillil õpetasime Saksa tüdrukule eesti keelt. Davide aga, kellega koos töötame, lubas purjakil olles suure suuga pastat teha. Ega ma ei saanud seda talle järgmisel hommikul meelde tuletamata jätta. Pühapäeval kell 8 siis. Tal pidi ettevalmistusele 2h kuluma! Cant wait!
Eile sain endale Taiwani tüdrukust austaja :D Mis sellest, et ta tänaseks juba läinud on. Teda oli päris raske maha raputada ja viisakalt eemdaldumine ning kadumine näis võimatu. Esmalt pakkus guuni (see eluodav 4l vein), siis küsis ega kooki ei taha. No ega ära ei ütleks. Peale kooki oleks veel jäätist ka saanud, aga uneaeg kippus peale ja ega magu ka vastu oleks pidanud :D
Unest rääkides... ma armastan loomi, aga sellel kassist emalõvil, kelle päev algab öösel kell pool neli jahilt naasemisega, lõikan ma varsti keele suust! See hääl, millega ta kassipoega söögile kutsub... i have NO words!