.. need on need viimase aja märksõnad :)
Ei möödu päevagi, kui pirnipuu kõrval turnides sealt järsku herilaseparve välja ei lendaks, kõik püha viha täis, et nende pesa juurde tikud. Kes saab sutsu näkku, kes kaela.. enamasti rünnatakse esmajoones siiski käsi. Kui ma terve oma eelneva elu jooksul olen saanud kaks korda nõelata, siis siin.. kes neid kõiki enam mäletab. Alar sai ühe korraga lausa 5 pauku. Endiselt elavate kirjas, no worries! :D
Lisaks herilastele on meil siin muidugi ka mesilased. Neid leidub kordades rohkem puude sees, aga et herilasel ja mesilasel silmaga vahet teeks... seda juba naljalt ei juhtu. Näevad erinevalt Eestist praktiliselt identsed välja.
Nõelata saamine on, olenevalt kehaosas muidugi, päris äge :D Ma ei kurda. Kõige nõmedam kogu loo juures on hilisem sügelus, aga elab sellegi üle. Palju hullem on see hetkeline paanika, kui seda parve enda peal näed.. täna jooksin näiteks ehmatusest redelile otsa :D Oii... see oli ikka tunduvalt valusam, kui mingi herilase piste!
Egas midagi, selline see elu siin Donnybrook'is praegu ongi. TÖÖ!
Ahjaa! Sain endale uue hüüdnime ju - koaala Martin! Miks koaala? Sest ma olen sama nunnu! :D
Tegelikult.. kuna ma tööl vett eriti ei joo, siis võrreldi mind koaalaga, kes samuti vedelikku märkimisväärselt ei tarbi, vaid saavad vajaliku koguse lehtede söömisest kätte. No mina lehti ei näksi. Ega muud üle jäägi, kui aegajalt ikka veepudel ligi võtta :)
Bye,
Koaala-Martin.. heh, kõlab nagu Baari-Paavo või Bussi-Pirjo!
No comments:
Post a Comment