Hei!
Ööd meil on siin külmad! Teist hommikut järjest mul näpud külmetavad. Kas ongi sügis käes? Siiski.. päeval lennutab päike temperatuuri õnneks 30C kanti ja paneb karged hommikud unustama... kuni järgmise hommikuni! :)
Nagu eelmises postituse lõpus mainitud, siis nädalavahetus möödus Perthis. Kogu plaan oleks aga napilt vastu taevast lennanud, sest just reedel, vahetult enne tööpäeva lõppu, tekkisid esimesed tõsisemad jamad autoga. Ma ei tea kuidas teil, aga juba aastaid olen ma tähele pannud, et suurem osa probleemidest, mis ootamatult tekivad ja mida endal lahendada ei õnnestu, juhtuvad vahetult enne nädalavahetust või pühi! Ja seda isegi siin, AUSTRAALIAS! Ometigi peaks siin kõik tagurpidi olema :D
Mis siis autol viga? Mootoris oli kerge kõrisev heli, millega kaasnes aegajalt põleva plastiku laadne hais ja kerge suitsupahvakas ventilaatori juurest. Donnybrook'i remonditöökoda pandi nina ees kinni, aga öeldi, et ilmselt on viga rihmapingutis. Laupäeva hommikul käisime Bunbury's, kus tegeleti hoopis kõrvalise asjaga (õlilekkega) ja 150$ hiljem anti auto pidulikult tagasi. Kahtlane heli oli endiselt alles, aga haisu polnud ja no.. midagi muud ei mainitud ehk teekond Perthi võis alata.
Perth. Laupäev on peopäev. Ega me sinna teiste mõtetega väga ei läinudki. Kohtusime teiste Pembertoni eestlastega ja taastutvusime Perthi ööeluga, mis endiselt umbes kella 2-3 paiku otsad kokku tõmbab.. Kokkuvõttes me ei jõudnudki ühtegi klubisse, aga vähemalt järjekorras seisime mitmel pool :D
Pühapäeval nägin lõpuks üle pika pika pika aja Laurat. Mäletate küll! Ta on see kolmas, kes minu ja Alariga Austraaliasse seiklema tuli :D NII hea oli teda näha ja seniseid muljeid vahetada ning tore oli tõdeda, et ma polegi oma koduigatsuses üksi :) Ka tema sooviks vahepeal üle kõige Eestis olla, aga eks me mõlemad teame, et pärast nädalat või paari kodus hakkaksime ilmselt siia tagasi tahtma. Pole see elu seal kodumaal nii lihtne kui siin..
Pühapäeva õhtul muretult ja väsinult tagasi jõudes ei osanud me aimatagi, mis järgmisel hommikul tööle minnes juhtuma hakkab. Panin auto sooja, nagu jahedale sügishommikule kohane, ja tiksusin poolunes autos edasi. Kui kõik autos ja liikuma hakkasime selgus, et autol puudub roolivõim. Ei olnud vaja kaks korda mõelda, et aru saada, mis juhtunud on. Rihm oli puru. Järgmisena märkasin juba punast akutuld ja hirmuäratava kiirusega tõusvat mootori temperatuuri. Tööle me siiski jõudsime ja ka tagasi, aga oh üllatust... esmaspäev oli riigipüha ehk Donnybrook'i töökoda jälle kinni. Teisipäev töölt vabaks ja.. siin ma siis nüüd olen. Istun hostelis oma üsapuutri taga ootan kõnet töökojast, sellal, kui teised pirne nopivad. Vaatame, vaatame, kui tühjaks mu rahakott raputatakse :D
:)
No comments:
Post a Comment