Nii väsinud..

Ma ei tarbi enam kunagi laupäeval akoholi! Selle nädala kaks esimest tööpäeva on tänu laupäevasele soolaleivapeole nii kohutavalt rasked olnud, et.. lihtsalt masendav! See, kuidas ma tööl seal pakivirnade vahel peaaegu käpuli ringi rooman, sest jalad ei kanna on nagu niiiii hale. Ja siis see kohutav uni. Praktiliselt võimatu oli silmi terve selle pika vahetuse vältel lahti hoida. Mis siin salata. Pausi ajal lasingi 20. minutiks silma looja. Ja teel tagasi koju, foori taga unnikus oodates vajus samuti silm kinni. Õnneks on austraallased nii abivalmid - törts signaali minu taga seisvast autost ja ärkvel ma jälle olingi :D
Täna olukord nii hull ei olnud, aga ega palju puudu ka jäänud. See on see "kummalistel" kellaaegadel tööl käimine. Keset päeva voodis maandudes ei pruugi uni ju alati tulla ning ega väljas kõrvetav 36C kuumus tuba ka just jahedaks jäta. Ehk siis vahele jäänud öö maksab nädala alguses ikka kõvasti kätte. Eriti, kui peamiselt öösel tööl käia. Homme on kolmapäev ja olgu ma neetud, kui ma homseks tagasi vormis pole! :D
Väljas valitsev ilm sobib samuti ideaalselt toas passimiseks ja unelemiseks. Praeguseks on juba 16h jutti sadanud ja välk sähvinud. Öösel oli Perthist põhja pool ka 5. magnituudine maavärin. Maailmalõpp? :D
Okei, lubadused antud. No drinking on saturdays. Friday it is then! Jääb vähemalt kaks päeva peost taastumiseks. Ma loodan, et Siim ikka peab oma sünnipäeva reedel..