Ma ei saa aru, mis toimumas on. Räägin ikka sellest Star Trackist ja sellest konstantsest kiidulaulust, mida ma enda aadressil taluma pean. Mis ajast ma ikkagi NIIII tubli ja töökas ja taibukas ja õppimisvõimeline ja kurat teab, mis veel olen!? Loomulikult on hea, kui keegi aegajalt käega õlale patsutab ning paar head sõna ütleb, aga see on juba naeruväärne. Eile pärast tööd uuris boss kuidas uus töö istub. Vastuse peale, et kõik hästi, lasi ta jälle need kõrvust tõstvad kiitused lendu ning teatas, et ma olen ikka paremat positsiooni väärt. Ja paigutatigi mind järjekordselt ümber. Üks püsitöötajaist lahkub ja ma saan tema koha endale. Töö on endiselt sama, aga on väga suur vahe, kas korjad kaubanduskeskuste kraami lindilt või midagi muud. Keskustesse minevat kaupa on kordades rohkem, mis tähendab, et sa võid end seal sisuliselt vigaseks joosta. Kaupa muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb.. Sellest on vähe tolku, et kauba maha jõuad võtta. Pead ju selle ka ära paigutama, et autojuhid kõik vajaliku kätte leiaksid. Süsteem! :D
Kogu selle ümberpaigutamise juures on üks suur miinus. Nimelt on meil kõigil ees oma nimekiri, kus kirjas, millised pakilt lindilt maha korjata tuleb ja see nimekiri pole just lühike. Et see kõik meelde jätta kulub tavaliselt umbes paar päeva. Olgu öeldud, et senine rekord ühel kohal püsimises on 3 päeva.. ehk täpselt siis, kui sul töö juba käpas ning sujub jätab keegi näiteks tööle tulemata ning mind suunatakse teda asendama. Vahva!
Tuli siis tänagi uuesti otsast alustada ja see nimekiri on üks keerulisemaid meelde jätmiseks - tõsiselt! Kõik need sihtkohad on.. eks otsustage ise! Mõned, mis minu listis on: Mariginup, Jandabup, Neerabup, Nowangup, Carramar, Girrawheen, Marangaroo, Gnangara.. jne, jne, jne. Kas nad mingeid paremaid nimesid ei osanud välja mõelda? Aga no mis siin kurta. Väidetavalt sain ma ülihästi hakkama ning teised mu ümber ei osanud muud teha, kui pead vangutada, "ta on hea!","he's a keeper!". Kurat võtaks, loomulikult olen ma hea. PARIM! Ega ma ilmaasjata bossi lemmik ole! :D Nali naljaks.. kogu see kiidulaul pani mind hoopis mõtlema. Palju sellest õigupoolest tõele vastab? Kas tegu on lihtsalt Austraaliale omase töökultuuriga ning ehk isegi kahepalgelisusega? Või olen ma tõepoolest nii asjalik ja kiire õppimisvõimega? Siiski, kus seda varem nähtud, et töötajat ka tõepoolest millegi eest kiidetakse. Eestis kindlasti mitte. Pole vähemalt kuulda olnud. Kui keegi ülemuse toolil tagumikku laiaks istuv härra või proua seda lugema juhtub, siis võtke teadmiseks, et töötjate moraali tõstmiseks pole ilmtingimata vaja palka tõsta. Seda ei juhtu nagunii. Lihtsalt kiitke oma tallekesi! Enamik neist tunneb end kiituse järel hinnatuna ning suhtub töösse ehk kohusetundlikumaltki. Paar head sõna ei võta tükki küljest ning see ei maksa midagi, mis on ju põhiline! :D Ja kui näkku öelda on liiga imelik, siis kirjutage kiituskiri või jätke teade Facebooki seinale.
Uuh, selline lugu siis. Aga ei tohi selle kiitmisega ära harjuda ning loorbritele puhkama jääda. Et mu listis on seekord nii palju kummalise nimega kohti, siis tegin tööl sellest telefoniga pildid. Kavatsen need enne homset pähe õppida. Nagu koolis oleks! :D
Martin, hüppav loll või lihtsalt tubli tööline?
Ja te olete kõik nii toredad, et mu blogi ikka lugeda viitsite! Mõelge, olen neid lehti juba terve aasta sisustada üritanud. Kes seda uskunud oleks? Mitte mina! :)
Ok, olge tublid! Nagu mina!
No comments:
Post a Comment