2011. aasta viimane nädal

Kirjutasin seda postitust "kõigest" 2 tundi. Pidage seda meeles, kui lugema asute ning lugemine eriti ladus pole. Mõistus kipub üle kuumenema sellises kuumas :D

Hei!

Vahepealne aeg on päris kiire ning intriigidega vürtsitatud olnud. Ma täna nendele intriigidele keskenduma ei hakka(mõne inimese suureks pettumuseks:D). Ilmselt pole see teema end veel ka ammendanud ehk lootust on. Aga jõuluaegsetest tegemistest siis..

Kes veel ei tea, siis Austraalias on tavaks, et kui riiklik püha langeb nädalavahetusele, siis lüheneb järgev töönädal vastav arv päevi. Et punaseks on siin tegelikult (kõigest) 25. detsember võõbatud ning tegu oli pühapäevaga ning esmaspäeval oli Boxing Day, siis pikenes möödunud nädalavahetus neljale päevale. Neli päeva jõule ja null jõulutunnet! Sweet.
Laupäev algas rannas peesitamisega. Kohale jõudes õnnestus mul lõpuks ka shark alert (haihoiatus) oma silmaga ära näha. Helikopterid ranna kohal tiirutamas ning inimesed kaldal vette pääsemist ootamas. Haid ma aga ei näinudki. Õhtul käisime Siimuga Mirjamil külas ning jõime mõned siidrid. Jõulude tähistamiseks või nii. Pühapäeva hommik algas taas rannakülastusega, millele järgnes kerge majakoristus ning seejärel Marini ning Siimuga püha õhtusöömaaja valmistamine. Lihtsalt ÜLImõnus õhtu oli! Ikkagi Pembertoni kamba jäänused. Eiei, jäänus kõlab valesti. Sõna koorekiht sobib ilmselgelt paremini :D Ühesõnaga mõnusad jõulud olid!

Esmaspäeval sai autole hääled sisse pandud ning võtsime suuna sinna, kust kõik alguse sai. Ei, me ei läinud lennujaama. Pembertoni hoopis! Eks sellest viimasest käigust oli juba omajagu aega mööda läinud ning kerge uudishimugi tekkinud. Ons ka midagi muutunud? Oli ja ei olnud ka. Hostelis oli tervisekontroll käinud. Hävitav hinnang ja ähvardus putka kinni panna sundis omanikku tube värskendama ning tubades voodite arvu vähendama. Aga noh.. suht peldik oli see ka praegu. Reimo, kel farmiaeg tegemata, sai sellise trauma, et lubas farmitöö üldse vahele jätta, kui hostelid sellised on :D Uskumatu, et mõnel seal juba teine aasta jookseb. Me oleme ikka päris kaugele jõudnud nendega võrreldes. Aga road trip ise oli lõbus ning hea vaheldus Perthile :)

Täna algas siis ametlikult töönädal, mis küll ainult kolm päeva kestab, aga ehk suurt põntsu ei pane. Aastavahetus ju veel ees! Kohalikud ise võtavad võimaluse korral aasta viimase nädala vabaks ning sõidavad puhkama. Puhkuseks ja ookeani ääres lebamiseks on see nädal küll ülimalt ideaalne. Hetkel näitab väljas 40C. Suvi on vist käes :)

Milline kaunis nädal..

Temperatuur 30C ümber tiirlemas ja pilvitu helesinine taevas ümber kuldkollase päikese... Jõulud kahvatuvad sellise ilma kõrval. Lükkangi julgelt need pühad järgmisesse aastasse, nagu ka eelmisel aastal. Ega see hästi lõppe. Tuleb järgmisel aastal kolme jõulu eest süüa..

Möödunud nädalavahetus möödus minu jaoks "pidutsemise" tähe all. Pidutsemine on jutumärkide vahele pressitud, sest pidu ennast nagu polnudki. Reedel külastasin Müü ja Reimo villat (Villu viibib hetkel Eestis talvepuhkusel). Loomulikult ei läinud ma sinna tühjade kätega. Päeval käisin Frucoris tööl, mis lõppes sellega, et sain endale neli kasti erinevaid energiajooke. Rabasin neist osa kaasa ning lõõgastumise eesmärgil sai ka üks läbipaistvas pudelis välimuselt vett meenutav kesamärjuke juurde lisatud. Aga ma olin korralik. Peaaegu. Minu külakost jäi suletuks ning libistasin vaid kaks kokteili viskit. Rohkemaks polnuks ma võimelinegi, sest juba pärast esimest oli tunne, et tahaks käpa maha panna. See selleks! Reedele järgnes laupäev ja... Ah, teate neid noori(ma liigitan end veel sellesse kaalukategooriasse) küll. HUKAS! Linna ei jõudnud ma kummalgi päeval. Ja asi polnud alkoholi koguses, millega ma oma organismi mürgitasin, vaid pigem laiskuses. Nad elavad kesklinnast veel kaugemal! Ja südaööl polegi enam mõtet kuskile minna. Olen siin kindlasti varemgi sel teemal vingunud. Meelelahutusasutused panevad siin oma ustele juba kell 2 tabalukud ette. Sellised peopäevad olid siis.

Esmaspäevast olen jälle Star Trackis tagasi, kus mulle endiselt kiidusõnu lausutakse. Ma saavat paremini hakkama, kui mu välja koolitanud inimene jne jne jne. Ega ma vastu vaidlegi. Mina olengi PARIM! Mind tundvad inimesed teavad seda muidugi juba aastaid.. :D

Uskumatu, et jõulud on juba selle nädala lõpus. Ja siis on esmaspäev ning Boxing Day. Päev, mil kauplused oma jõuludest üle jäänud kauba ropult alla hindavad. Ei julge vist väga poodidesse minnagi. Tallatakse veel vigaseks! Jõuluplaanid on mul aga endiselt puudulikud. Reedel renti maksmas käies pakkus majaomanik välja, et kuna ilmad on palavad, siis ehk tahame nende basseini ning grilli kasutada. Viigu ma aga teistele sõna ning kui tahtmine tekib, siis peame lihtsalt teada andma. Nad võivad perega siis seni toas oma tegemisi teha(loe passida). See oli küll suht naljakas asi, mida mainida. Ehk tahavad üldse majad suveks ära vahetada? :D Aga väga kena temast midagi sellist üldse pakkuda. Austraallased.

Homme on kolmapäev ehk palgapäev, aga sellest veelgi olulisem on ema juubel! Peakski talle siinkohal homseks jaksu soovima. Pane oma vaim juba julgelt valmis! :) Tuleb üks väsitav päev, mil õnnitlusi lendab vasakult, paremalt, ülevalt, alt, ustest, akendest, korstnast, kirja teel, telefonitsi jne.... no kõikvõimalikest kohtadest!! Prillitoosi õnnesoove tuleb küll veel vähemalt 20 aastat oodata, aga ärme selle pärast peal norgu lase vajuda. Homme on sinu päev! :)))

Olge tublid!
Kirjutame, joonistame :))

Hei sõbrad!

Siin on jälle pikalt vaikus valitsenud, aga see muutub kohe. Vähemalt hetkeks :)

Kuidas teil selle jõulumeeleoluga seal teisel pool om? Lumevaipa vist maas veel pole? Noh, vähemalt on jõulutuled! Ja kuused! Ja hullunud rahvamassid kaubakastides! See viimane on minu jaoks alati tõeline meeleolu looja olnud. Ma ei tee nalja. See tihe sagimine on jõuluperioodile nii iseloomulik, et ilma selleta jääks ilmselgelt midagi vajaka. Ja millegipärast meenub just sagimisega see muinasjuttudes loodud kujutluspilt joulupukkist ja päkapikkudest, kes oma nobedate näppudega viimaseid kinke valmistavad ning pakivad. Kinkide ostmine ja ise kaubandusse sukeldumine on muidugi hoopis teine teema. Õnneks lõppes see tava koos kooli ja loosipakkidega. Ma pole kunagi kingituste ostmisega hiilanud, kuigi mulle väga meeldiks neid teha. Asi jääb rohkem kingiideede taha kinni.
Siinsed jõulud.. tulevad ilmselt sarnased eelmisele aastale. Ilma meeleoluta ja rannas. Või midagi sellist. Kuidas teisiti saakski, kui väljas lõõskab päike ja lumest võib ainult und näha. Enamus teist sooviks praegu ilmselt osad vahetada. Saaks ainult päikest :) Paariks päevaks oleks ma sellega isegi nõus. Lennutage mind tagasi koju! :D Konkreetseid plaane jõuludeks nagunii hetkel pole. Loomulikult sisaldab see pildituks söömist, pole kahtlustki! Söömisest üle jääv aeg, kui selline hetk muidugi üldse tekib, on aga sisustamata. Äkki väike vein kuskil rannas või siinsamas jõekaldal murulapikesel... HÕÕGVEIN! Vot mis mulle veiniga meenus. Seda tahaks küll! See traditsiooniline vein on... ma olen selle hindamiseks veel liiga noor :) Ühe pokaali sisse vägistamiseks kulub mul minimaalselt kaks päeva. Või siis viisakusest suudan selle ka õhtu lõpuks hävitada. No dramas! :)
Jõulukaarte ma ka teile ei saada. Tahtsin küll üllatust teha ning parimatest parimatele postkaardid saata ja teid üllatada, kuid ma ei tea ju aadresse ning nende küsimine oleks kogu üllatuse rikkunud. Loll on see, kes vabandust ei leia, eks ole? :D Sorry mates!

Möödunud nädal möödus nagu ikka - töötades. No homne tööpäev on veel ees. Seekord hoopis Frucoris. See on see koht, kus ma pudelite silte kontrollisin. Homme vaevalt sellega seal tegelema hakkan, aga eks paistab. Miks Frucor? Sest Integrated(tööbüroo) fcuked up! Hommikul Star Trackis vahetust lõpetades sai Integratedi inimesele öeldud, et sobib ka homne hommik, aga... midagi nad seal perse keerasid(vabandage mu robustne sõnakasutus, aga mul pole ilusamaid sõnu hetkel varuks võtta). Eks näis. Hetkel mul väga kahju ka pole, sest täna tõsteti mind järjekordselt ühest kohast lindi ääres teise ning see ajas mind juba kergelt närvi. Eile ometigi lubati, et täna seda ei tehta. Oh well.. saagu siis päevake ilma minuta hakkama. Saavadki aru, KUI asendamatu ma tegelikult olen! :D Ja väike vaheldus kulub ära.

Polegi rohkem nagu midagi lisada :) Kõik on tore ja lilleline!
Valgeid jõule!

Kiida lolli, loll teeb/rabab/hüppab

Ma ei saa aru, mis toimumas on. Räägin ikka sellest Star Trackist ja sellest konstantsest kiidulaulust, mida ma enda aadressil taluma pean. Mis ajast ma ikkagi NIIII tubli ja töökas ja taibukas ja õppimisvõimeline ja kurat teab, mis veel olen!? Loomulikult on hea, kui keegi aegajalt käega õlale patsutab ning paar head sõna ütleb, aga see on juba naeruväärne. Eile pärast tööd uuris boss kuidas uus töö istub. Vastuse peale, et kõik hästi, lasi ta jälle need kõrvust tõstvad kiitused lendu ning teatas, et ma olen ikka paremat positsiooni väärt. Ja paigutatigi mind järjekordselt ümber. Üks püsitöötajaist lahkub ja ma saan tema koha endale. Töö on endiselt sama, aga on väga suur vahe, kas korjad kaubanduskeskuste kraami lindilt või midagi muud. Keskustesse minevat kaupa on kordades rohkem, mis tähendab, et sa võid end seal sisuliselt vigaseks joosta. Kaupa muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb.. Sellest on vähe tolku, et kauba maha jõuad võtta. Pead ju selle ka ära paigutama, et autojuhid kõik vajaliku kätte leiaksid. Süsteem! :D

Kogu selle ümberpaigutamise juures on üks suur miinus. Nimelt on meil kõigil ees oma nimekiri, kus kirjas, millised pakilt lindilt maha korjata tuleb ja see nimekiri pole just lühike. Et see kõik meelde jätta kulub tavaliselt umbes paar päeva. Olgu öeldud, et senine rekord ühel kohal püsimises on 3 päeva.. ehk täpselt siis, kui sul töö juba käpas ning sujub jätab keegi näiteks tööle tulemata ning mind suunatakse teda asendama. Vahva!
Tuli siis tänagi uuesti otsast alustada ja see nimekiri on üks keerulisemaid meelde jätmiseks - tõsiselt! Kõik need sihtkohad on.. eks otsustage ise! Mõned, mis minu listis on: Mariginup, Jandabup, Neerabup, Nowangup, Carramar, Girrawheen, Marangaroo, Gnangara.. jne, jne, jne. Kas nad mingeid paremaid nimesid ei osanud välja mõelda? Aga no mis siin kurta. Väidetavalt sain ma ülihästi hakkama ning teised mu ümber ei osanud muud teha, kui pead vangutada, "ta on hea!","he's a keeper!". Kurat võtaks, loomulikult olen ma hea. PARIM! Ega ma ilmaasjata bossi lemmik ole! :D Nali naljaks.. kogu see kiidulaul pani mind hoopis mõtlema. Palju sellest õigupoolest tõele vastab? Kas tegu on lihtsalt Austraaliale omase töökultuuriga ning ehk isegi kahepalgelisusega? Või olen ma tõepoolest nii asjalik ja kiire õppimisvõimega? Siiski, kus seda varem nähtud, et töötajat ka tõepoolest millegi eest kiidetakse. Eestis kindlasti mitte. Pole vähemalt kuulda olnud. Kui keegi ülemuse toolil tagumikku laiaks istuv härra või proua seda lugema juhtub, siis võtke teadmiseks, et töötjate moraali tõstmiseks pole ilmtingimata vaja palka tõsta. Seda ei juhtu nagunii. Lihtsalt kiitke oma tallekesi! Enamik neist tunneb end kiituse järel hinnatuna ning suhtub töösse ehk kohusetundlikumaltki. Paar head sõna ei võta tükki küljest ning see ei maksa midagi, mis on ju põhiline! :D Ja kui näkku öelda on liiga imelik, siis kirjutage kiituskiri või jätke teade Facebooki seinale.

Uuh, selline lugu siis. Aga ei tohi selle kiitmisega ära harjuda ning loorbritele puhkama jääda. Et mu listis on seekord nii palju kummalise nimega kohti, siis tegin tööl sellest telefoniga pildid. Kavatsen need enne homset pähe õppida. Nagu koolis oleks! :D

Martin, hüppav loll või lihtsalt tubli tööline?
Ja te olete kõik nii toredad, et mu blogi ikka lugeda viitsite! Mõelge, olen neid lehti juba terve aasta sisustada üritanud. Kes seda uskunud oleks? Mitte mina! :)
Ok, olge tublid! Nagu mina!

Nii väsinud..

Ma ei tarbi enam kunagi laupäeval akoholi! Selle nädala kaks esimest tööpäeva on tänu laupäevasele soolaleivapeole nii kohutavalt rasked olnud, et.. lihtsalt masendav! See, kuidas ma tööl seal pakivirnade vahel peaaegu käpuli ringi rooman, sest jalad ei kanna on nagu niiiii hale. Ja siis see kohutav uni. Praktiliselt võimatu oli silmi terve selle pika vahetuse vältel lahti hoida. Mis siin salata. Pausi ajal lasingi 20. minutiks silma looja. Ja teel tagasi koju, foori taga unnikus oodates vajus samuti silm kinni. Õnneks on austraallased nii abivalmid - törts signaali minu taga seisvast autost ja ärkvel ma jälle olingi :D
Täna olukord nii hull ei olnud, aga ega palju puudu ka jäänud. See on see "kummalistel" kellaaegadel tööl käimine. Keset päeva voodis maandudes ei pruugi uni ju alati tulla ning ega väljas kõrvetav 36C kuumus tuba ka just jahedaks jäta. Ehk siis vahele jäänud öö maksab nädala alguses ikka kõvasti kätte. Eriti, kui peamiselt öösel tööl käia. Homme on kolmapäev ja olgu ma neetud, kui ma homseks tagasi vormis pole! :D
Väljas valitsev ilm sobib samuti ideaalselt toas passimiseks ja unelemiseks. Praeguseks on juba 16h jutti sadanud ja välk sähvinud. Öösel oli Perthist põhja pool ka 5. magnituudine maavärin. Maailmalõpp? :D
Okei, lubadused antud. No drinking on saturdays. Friday it is then! Jääb vähemalt kaks päeva peost taastumiseks. Ma loodan, et Siim ikka peab oma sünnipäeva reedel..

Ja jälle üks nädal minevikuks saanud

Nädalad mööduvad lausa kohutava kiirusega, kas pole? Nüüd on juba detsember ka käes - jõulud, aastavahetus. Eestist lahkumisest saab sel kuul 4 kuud ning esimesest lahkumisest on möödunud juba rohkem kui aasta. Ja kui erinevad need saabumised siia on olnud. Eelmise aasta oktoobris maakera kuklapoolele saabudes oli mul ainult üks suur küsimärk otsa ees. Õnneks olid Laura ning Alar kellega seda kõike jagada. Nüüd, pärast suvist koduskäiku tagasi Perthi lennates olid olemas nii elukoht kui plaan. Uskuge või mitte, esimene saabumine oli mitmes mõttes lihtsam ning kordades lõbusam :) Aga jalad sain alla mõlemal korral! Tubli, Martin. Sinust võib veel asja saada, kunagi :D

Aga aeg tõepoolest lendab. Ilmselt ka teil, kodustel. Rutiinne elu ning töö on need, mis ajale tuule tiibadesse puhuvad. Ühel hetkel ei jää mul ilmselt muud üle, kui tõdeda - tagasilend on ukse ees. Teisest viisast varsti juba 2 kuud kulunud ja seega kõigest 10 kuud alles..

Ma ei oska teile väga muust kirjutada kui tööst. Ja tööl läheb kõik endiselt hästi. Lasin end uuele tööle üle viia ehk võtsin selle kunagise tööpakkumise siiski vastu. Hakkan nüüd konveierlindi ääres seisma ning õigeid(mul on oma kindel piirkond/firmad) saadetisi sellelt maha võtma. Sounds like fun! :D Boss pakkus muidugi veel ühte tööd. Äkki sooviksin autojuhiks saada!? Sõidaksin kaubikuga ringi ja veaks saadetisi kohale. No ma ei tea.. ma ei tunne ju linna! Muidugi on olemas GPS ja kaardid, aga.. jätame selle järgmiseks etapiks siis. Selleks hetkeks, kui lindi ääres väga igav hakkab :) Siiski, hea teada, et mingid arenguvõimalused olemas on. Erinevad kogemused tulevad ju tegelikult kasuks ja Eestis vaevalt see kõik sulle ise sülle jookseb. Ühesõnaga, jälle üks positiivne nädal Star Track Expressis selja taga.

Kohutavat igav elu ikka! :D Töö ja kodu, kodu ja töö. Isegi kodus oli mul rohkem elu. Siin nagu ei viitsigi midagi korda saata.. kummaliselt mõjub see Oz mulle. Oh well, keskendungi säästmisele siis :) Ning naudin siinset mõnusat kliimat. Täna, homme jälle 36C. Õhus on tunda suve. Aga on ka aeg. Suvi algas siin ametlikult 1. detsembril. Head suve algust kõigile! Olge mõnusad, ma lähen nüüd õue võrkkiike pikutama! :))