Hei!
Esimene tööpäev Thrifty rent-a-car nimelises kohas selja taga, ja paar päeva selle mõttega elanud, võib nüüd teiega esimesi muljeid jagada. Töökoht asub kohe Perthi Domestic(riigisisesed lennud) Airporti külje all, põhimõtteliselt terminalist üle tee. Töökoht ise mingeid erilisi emotsioone ei tekita, küll aga töökorraldus. Et endal lihtsam kirjutada oleks, siis alustan sellest, mida mina seal konkreetselt tegema pean. kui rendiauto tuleb. Ajan auto sisse, märgin üles kerekahjustused, kontrollin varuratast, kiirelt tolmuimejaga sisepuhastus ja seejärel välipesu. Nendest kahest viimasest.. see on ikka.. ma olin suht sõnatu! Sisepuhastus tähendab seal siis tolmuimejaga põrandate puhastamist, aga selle asemel, et midagi konkreetselt puhtaks teha, lastakse siit-sealt kergelt üle ja voilaa - valmis! Kedagi ei huvita, et istme vahele oleks nagu pool pätsi saia pudenenud või keegi on armatuuri täis "oksendanud". Ja selline auto antakse järgmisele kliendile!? Välipesusid olen ma igasuguseid näinud ja sellega nad mind väga jalust rabada ei suutnud. Ikka (põranda!)hari kätte, korraks shampooni sisse ja nühkima. Ei mingit loputust enne seda. Kes sellises tegutsemises viga ei näe, siis mõelge tolmule, liivale või isegi mudale, millega auto kaetud on ning mis juhtub siis, kui seda lihtsalt mööda keret nühkida. Sama hästi võiks liivapaberiga autot pesta. Sellist asja nagu svamm neil polegi. Tuliuued autod ja selline pesu.. käsi tõrkus päris korralikult enne, kui masinatele peale lendasin. Ainukeseks lohutuseks oli asjaolu, et tegu on rendiautodega ja ma ei pea pärast omanikule otsa vaatama :)
Sellega mu tööülesanded siiski ei piirdu. Lisaks eelnevale pean masinaid ühest kohast teise liigutama. Ausalt, ma ei saanud mitte muhvigi aru, mis loogika või seaduspärasus seal autode transportimisel toimis. Järsku lihtsalt karjuti kuskilt, et kõik autodesse (enne pidi muidugi kapist võtme võtma, millest ma samuti päeva lõpuks sotti ei olnud saanud) ja seejärel sõitsime nendega mingisse parklasse. Seal ootas meid auto, mis viis meid teise parklasse, kust võeti uued autod ja sõideti kolmandasse parklasse. Mingitel masinatel pidi veel kere üle kontrollima ja läbisõidu meelde jätma ning pärast kontoris raamatusse kandma. Lisaks kõigele on autod jagatud kategooriatesse. Olgu selleks siis ECAR, ECMR, ICAR, ICMR, FCAR, SCAR, IWAR... fakt on, et ma jagan neist ainult ühte. FCAR on "Full"(täis) ehk meenutab kõige rohkem normaalset mugavustega autot :D No täiesti käsitlematu! Oleks siis keegi poole sõnagagi seletanud mis, mida, miks, millal!?!?!? Päeva lõpuks oli mul pea nii paks otsas ja kannatus viimse piirini viidud. Kui vahetusevanem (paras bitch muide) imestas, kuidas ma kapist jälle võtmeid ei leia, siis ma lihtsalt ei suutnud enam ja.. noh, ütlesin valjult aga viisakalt, et keegi kurat pole ju seletanud, mille järgi võtmed sorteeritud on! Oiii see oli hea tunne, aga kõlas ilmselt kurtidele kõrvadele, sest ta jauras seal samamoodi edasi. Ei, tore tädi on! Homme jälle! :D Aga ma ei anna alla, küll läheb kergemaks! Peab minema! Olgu siiski öeldud, et ma ei tulnud siia selleks, et keegi saaks oma masendavast elust tingitud viha minu peal välja elada. Uue töö leiab alati. Seniks pingutan aga Thrifty'is edasi. Kui asja käppa saab, siis teoorias võib see päris äge koht olla :)
***Ahjaa, pole põhjust arvata, et ma nüüd järsku mingiks mässumeelseks teismeliseks muutunud olen :D Vist ei ole..
Päikest!
No comments:
Post a Comment