Kurat, tööd pakuti!

Ja nii ongi. Mulle pakuti tööd.. ma isegi ei otsinud hetkel midagi. Masendav(aga tore)! :D

Eellugu sellele.
Lubasin neljapäeval Gerryt aidata ehk pidin ta auto linnast tagasi koju veeretama. Kõik ilus ju... Aga. Nüüd tuleb üks nendest hetkedest, kui kõik järjest lihtsalt kuhjub ja kuhjub ning hetk hiljem valitseb peas kapsapuder. Võõras auto, Gerry kadus enda masinaga silmist, GPSi polnud ja sõitsin õigest teeotsast mööda, Rainer uurib telefonis, millega tegelen, Gerry uurib telefonis kaugel olen, aussiejobs'ist helistatakse ja pakutakse tööd, sõidan suurest üllatusest kõikidest õigetest teeotsadest mööda ja võtan tööpakkumise vastu. Põhimõtteliselt räägiti mind hetkesegaduses lihtsalt pehmeks. What the heck!?

Et, mis töö ma siis endale sain? Töötan nädala tibulas ja aitan väikesel tibudel kohanemisraskuseid ületada :D Esimene tööpäev oli eile ja.. see on KÕIGE ägedam töö, mida ma seni teinud olen! Omanik on tore ja sõbralik. Esimesest päevast kulus pool aega lihtsalt jutustamisele. Aeg, mis sellest üle jäi ning tõepoolest tööle kulus oli samuti kerge. Lasin masinaga lae alt söögi- ja joogialused alla ning panime tõkkeid, mis takistavad poisstibudel ja tüdruktibudel omavahel segunemast. Ja siis nad tulid.. esimene laadung tibusid sel päeval. Kui mina arvasin, et neid koheldakse nagu udusulgi ja tõstetakse ükshaaval kastidest välja, siis.. boy, was I wrong or what!? Lihtsalt võetakse kast tibudega ja kallatakse maha. See tundus emsapilgul päris julm, aga nagu ma kiirelt veendusin, siis eluvaim on neil ka pärast sellist  kohtlemist sees... kui just ise tasakaalu ei kaota ja tibude peal ei maandu.. nagu minuga juhtus. Kõlab küll halvasti, aga õnneks polnud ühe tibu kaotus farmi jaoks suur kahju. Tibusid laadsime sel päeval maha 120 000.

Tööinimene nagu ma jälle olen jääb esmaspäeval põhja sõitmata. Laura on kindlasti löödud, aga mida rohkem on raha roadtripi jaoks seda vingem saab see olema :D Tõesti ei jõua ära oodata!