Hope it works

Hei!
Oleme endiselt r66sad ja r66msad.
Yritan teiga road tripist(ja yleyldse reisist) m6ningaid pilte jagada.
ehk l2heb 6nneks :)

pildid

Hei-hoo!

Siit see siis tuleb. See seni kõige pikem postitus siin blogis kogu selle reisi vältel:)

Alustan siis sellest, et veidi rohkem kui nädal tagasi tõmbasin joone alla oma karjäärile kanafarmis. Töökoht, mille kohta jätkub endiselt vaid kiidusõnu. No tõesti oli tore koht! Vahelduseks oli hea end inimesena tunda, mitte suvalise tööorjana kuskilt idaeuroopast Venemaa kõrvalt, peaaegu Moskvast (nagu mõned kohalikud siin teavad rääkida). :D

Lasti muruniidukiga(mitte murutraktoriga) ringi rallida, tuli esimene sõidukogemus traktori ja forkliftiga ning tibud... ei olegi minu jaoks enam lihtsalt armsad karvased olevused, kelle laipade juures tahaks pisaraid valada! :D Shit happens ja elu läheb edasi.

Reedel toimus Perthis Pembertoni gängiga viimane pralle, nö lahkumispidu. Veeresime ju meie põhja ning teine pool rahvast lahkub varsti Austraaliast ehk uuesti kokku trehvamine on suhteliselt ebatõenäoline, kahjuks. Poleks uskunud, et selline seltskond võib kuskil pärapõrgus kokku saada. Loodetavasti suhleme tihedalt edasi :) Pidu ise oli üle mõistuse lahe. Õhtu algusest lõpuni olid suunurgad kõrvuni venitatud :D

Laupäev. Päev, mil algas meie nädalane road trip, mis lõppes siin - Kununurras. 3200km Perthist põhjapool. Linn, mis peaks ühtlasi olema Lääne-Austraalia kõige põhjapoolseim (suur)linn. Suurest on asi muidugi kaugel, kuid kõik eluks vajalik ja veidi rohkemgi on siin täiesti olemas. Loodetavasti leidub töödki.

Esimesel päeval autoratastel me teab mis kaugele ei jõudnudki. Linnast ei saa ju kunagi õigel ajal minema ning siis ekslesime ning otsisime söögikohta. Mine tea, millal järgmine kord süüa saab! Söömine, see on ELU ju, olgugi, et toiduta elab tunduvalt kauem, kui vedelikuta. Meil siin, näete, käivad need asjad teistpidi! :D

Lisaks näljale takistas kulgemist fakt, et autol pole kaugtulesid. Või no on, aga need põlevad 5 minutit ja siis kustuvad kõik esilaternad, ka lähituled :D Ühesõnaga pimedas väga kerge sõita polnud, aga tegime seda siiski. Kes ei riski, see surma ei saa.

Ööd veetsime ja veedame autos. Esimesel ööl veel kõik kolmekesi taga "kuudis" (istmed alla lastult). See lahendus ei mänginud aga kohe üldse välja :D Järgnevatel öödel olime Lauraga esimestel istmetel ja boss Alar sai taga laiutada. No dramas. Üllatavalt mugav oli!

Auto parkisime öiseks iluuneks kõikvõimalikesse erinevatesse, kuid piisavalt k6rvalistesse kohtadesse. Olgu kohe öeldud, et Austraalias ei tohi asustatud paikades autos ega telgis magada. Peab minema hostelisse või caravan parki. Säästlikud nagu me oleme, siis esimene öö möödus meil ikkagi mingi maantee ääres oleva tankla taga. Teisekski ööks sättisime end ühe tankla kõrvale. Ootamatult ilmus meie kõrvale mingi odav päevinäinud pann, milles istuv pikajuukseline kasimata näss tutvustas end rangerina. Töötõendi asemel näitas ta Laurale juhiluba ning teatas uhkelt juurde, et selles linnas ei või autos magada ega telkida. No sh*t, Sherlock! Välja me seda muidugi ei näidanud ning hetkega sai ette manatud maailma lollima turisti ilme. Küsisime, kus ööbida saaks. Vastuseks tuli soovitus umbes 20km linnast välja sõita, parkimisplatsile.  Olime lähimast caravan parkist sel hetkel 400m kaugusel… ütleme nii, et sellest piisas, et meelde tuleksid kõik elu jooksul nähtud õudusfilmid ja -jutud :D Veidi autos omas, hirmuga vürtsitatud, mahlas praetud otsustasime siiski lähimasse caravan parki minna. Mine seda "rangerit" tea, äkki tulebki öösel kirvega! Hommikul varakult virgudes ei leidnud keegi meist endal kirvest peast ja nii me sealt jalga lasimegi. Maksmata.

Järgnevad ööd polnud NII pimedad. Oma hirmujuttudega ühes maanteeäärses kottpimedas ja hingetus parklas suutsin teistele siiski piisavad judinad tekitada, et nad oleksid olnud valmis edasi sõitma :D Kaine mõistus võitis ja jäime paigale.

Noneh, ma ei teagi, kus ma oma jutuga nüüd olen.

Kokkuvõtvalt öeldult, enamik öödest möödus teel olles kuskil suvalistest parklates ja kaks caravan parkis (teisel korral me siiski maksime). Broome'is läks lausa nii õnnelikult, et ranger tegi toidupoe parklas 100$ trahvi. Pole veel eelmiseidki ära jõudnud maksta..

Paar(sada) sõna Austraalia maanteedest. KURADI IGAVAD! Ja minu jaoks täiesti võimatud. Ma võin olla 2 tundi varem ärganud, aga ikka tahaks rooli taga unne suikuda. Samas ei olegi selles midagi nii imelikku, kui arvestada asjaolu, et tee kulgeb enamiku ajast lihtsalt otse. Lihtsalt sõidadki mingi 40km otse, rooli keeramata ja vastu tuleb paar üksikut autot. Pole siis ime, et vastutulijad alati käega viipavad. Kõik on lihtsalt nii õnnelikud, et keegi veel samamoodi kannatab :D Kardan, et see viipamiskomme jääbki külge ja lasen kodus samamoodi edasi. Ehk ei lennata kurikatega peale..

Ja muidugi metsloomad/linnud. Kängurud, lambad, lehmad, vombatid, sisalikud, konnad, papagoid, öökullid.. alla/ette on neist jäänud õnneks ainult väiksemad ehk vombat, paar lindu, sisalikud ning konnad. Veised ja lambad on lihtsalt maanteel auto eest läbi jalutanud. Lambad jooksevad vähemalt minema, veised vaatavad sulle tuima näoga otsa ning mäluvad oma heinatuusti.

Niiiii.. tagasi olevikku! 

Praegu oleme Lake Argyle ääres caravan parkis(odavam, kui linnas muide). Kununurrast umbes tunnikese autosõidu kaugusel ja… käib kah! Bassein on kohe kalju äärel ja ümberringi suured mäed. All paistab järv taevasinise veega. Päike särab ning sooja on ehk mingi 34C? Nagu öeldud, käib kah :D SUPER!

Teisipäeval, kui neli päeva kestnud pühad lõpuks lõppenud, hakkame tööd otsima. Hakkame siin teiste eestlastega konkureerima :D Jooksime eile neljaga neist poes kokku. Kõik värskelt Kununurrasse saabunud.

Kindlasti jäi palju kirja panemata, aga päike tahab võtmist ja bassein kutsub! 

Pilte üritan ka millalgi lisada :D  

Peace out! :))

Carnarvon - Exmouth

No tervist!
Kolm p2eva roadtripi p6hja suunas on selja taga ja neljas kohe algamas. Auto on seni vastu pidanud (ptyi, ptyi, ptyi!) ja see t2hendab, et kilomeetreid on juba omajagu kogunenud (umbes 1800 koos k6rvalep6igetega). Elu on endiselt lill ja ega teisiti saakski olla! :D

Kuradi s22sed!

T2nase 88 veetsime, nagu eelnevadki, autos. T2itsa okei! :D Yldiselt leiame peatumiseks m6ne vaiksema parkla, aga Monkey Mias tuli yks creepy "ranger" kimbutama ja ajasime auto caravan parki. Hommikul lasime sealt maksmata jalga, v2ga kole meist, ma tean.

No n2ed, teised hakkavad ka virguma ehk on aeg tegutsema hakata! Plaanis on 6htuks Port Hedlandi j6uda. V6ibolla j6uamegi :))

J2rgmise blogimiseni! Take care!

Roadtrip!

Hey!
Perth sai eile selja taha j2etud. T2naseks oleme Alari ja Lauraga 1000km p6hja poole liikunud. Sinka-vonka ylespoole ja hetkeks oleme Monkey Mias maandunud. Homme loodetavasti delfiine ookeanisse n2ppima.
Nagu t2htede j2rgi aru saada v6ite, siis ei kirjuta ma seda postitust arvuti tagant. Hetkel nii lihtsam :)

Okei, olge sama m6nusad nagu meie ja eks yritan ikka teid toimuvaga kursis hoida ;)

Päevad täis tibusid(sõna otseses mõttes)

Kinos Lauraga käidud ja Rio nähtud tuleb end lõpuks jälle kokku võtta ja paar sõna kirjutada. Ainet nagu on :)

...

Ja juba ongi kolm päeva tibulas mööda libisenud. Arvamus töökohast pole nende päevade jooksul aga tilkagi muutunud - VINGE VÄRK!
Kõik munakollased tibud on nüüdseks kohal ja oma "aseme" leidnud. See, kuidas nende eest hoolt kantakse, on ulme! Põhimõtteliselt teeb kogu põhitöö arvuti. Arvuti kontrollib, millal toiduanumatesse terasid puistada, millal tuled kustutada, millal kütet juurde keerata, millal ruumi jahutamiseks konditsioneer sisse lülitada, millises suunas õhku puhutakse. Masinavärk on lausa nii tark, et teades nö. laudas elavate tibude arvu arvutab välja nendest erituva soojuse ja kütab selle võrra ruumi vähem. See ei üllata ilmselt kedagi, et kogu kaadervärki saab vajadusel teisest maailma otsast üle interneti seadistada. Täiesti uskumatu, kui peen! Ja samas nii lihtne! Investeering on küll suur, aga hiljem võib põhimõtteliselt jalad seinale visata ning kui midagi peakski kontrolli alt väljuma, siis annab arvuti sellest sulle kohe telefoni kaudu teada.
Omanik pole päevade jooksul oma jutukusest grammigi kaotanud. Tema suust väljuv infovoog on nii suur, et kui ma mõne päeva pärast seal lõpetan, siis võin kanalast ja selle majandamisest käsiraamatu kokku panna. Mõte! :D
Lisaks kõigele lubati mulle näidata, kuidas töötavad traktorid, forklift (eesti keeles kahveltõstuk? :D) ja murutraktor. Kogemuse mõtte või nii. Põhimõtteliselt ma seal tööd nagu väga ei teegi. Kui hommikune surnud tibude korjamine, tibulate temperatuuride kontrollimine ning kulunud vee ja elektri välja arvutamine välja arvata, siis... ma oleks nagu töövari! Või tasuta kursustel.. ja mulle makstakse selle eest, et ma seal käiksin! :D Geniaalne.

Pärast tööd väga aega midagi teha nagu polegi. Eile läks naabril garaaz põlema. Leek oli üle majade ja autod ka sees. Aitasime ka siis "kustutada".. oma väikese aiavoolikuga! :D Õnneks oli tuletõrje minutitega kohal ja kahjud suurtesse kõrgustesse ei küündinud. Eestlased nagu me oleme.. muidugi tegime pilte! Eks panen lähipäevil midagi siia ka, eestlastelt eestlastele või nii :D

Tesite töörindelt ka uudiseid. Rainer ja Villu leidsid tööd! Kuskil Perthist 80km põhjas ja oliivide korjamine. Seda siis kaheks nädalaks. Meist neljast on siis veel ainult üks töötu ja selleks on pesamuna Alar :D Aga Alar on hakkaja poiss ja tema pärast ma küll ei muretse. Tuleb igas olukorras toime ja tõuseb pinnale!

Okei, kiirelt põhku ja varakult tööle! :)
Sander tervitab emmet!
:D

Päikest!
(kuigi seda siingi väheks jäänud. olen vist kõik Eestisse ära saatnud)

Kurat, tööd pakuti!

Ja nii ongi. Mulle pakuti tööd.. ma isegi ei otsinud hetkel midagi. Masendav(aga tore)! :D

Eellugu sellele.
Lubasin neljapäeval Gerryt aidata ehk pidin ta auto linnast tagasi koju veeretama. Kõik ilus ju... Aga. Nüüd tuleb üks nendest hetkedest, kui kõik järjest lihtsalt kuhjub ja kuhjub ning hetk hiljem valitseb peas kapsapuder. Võõras auto, Gerry kadus enda masinaga silmist, GPSi polnud ja sõitsin õigest teeotsast mööda, Rainer uurib telefonis, millega tegelen, Gerry uurib telefonis kaugel olen, aussiejobs'ist helistatakse ja pakutakse tööd, sõidan suurest üllatusest kõikidest õigetest teeotsadest mööda ja võtan tööpakkumise vastu. Põhimõtteliselt räägiti mind hetkesegaduses lihtsalt pehmeks. What the heck!?

Et, mis töö ma siis endale sain? Töötan nädala tibulas ja aitan väikesel tibudel kohanemisraskuseid ületada :D Esimene tööpäev oli eile ja.. see on KÕIGE ägedam töö, mida ma seni teinud olen! Omanik on tore ja sõbralik. Esimesest päevast kulus pool aega lihtsalt jutustamisele. Aeg, mis sellest üle jäi ning tõepoolest tööle kulus oli samuti kerge. Lasin masinaga lae alt söögi- ja joogialused alla ning panime tõkkeid, mis takistavad poisstibudel ja tüdruktibudel omavahel segunemast. Ja siis nad tulid.. esimene laadung tibusid sel päeval. Kui mina arvasin, et neid koheldakse nagu udusulgi ja tõstetakse ükshaaval kastidest välja, siis.. boy, was I wrong or what!? Lihtsalt võetakse kast tibudega ja kallatakse maha. See tundus emsapilgul päris julm, aga nagu ma kiirelt veendusin, siis eluvaim on neil ka pärast sellist  kohtlemist sees... kui just ise tasakaalu ei kaota ja tibude peal ei maandu.. nagu minuga juhtus. Kõlab küll halvasti, aga õnneks polnud ühe tibu kaotus farmi jaoks suur kahju. Tibusid laadsime sel päeval maha 120 000.

Tööinimene nagu ma jälle olen jääb esmaspäeval põhja sõitmata. Laura on kindlasti löödud, aga mida rohkem on raha roadtripi jaoks seda vingem saab see olema :D Tõesti ei jõua ära oodata!

How's going ya'll? Minul läheb ka hästi! :)

Laupäevane soolaleivapidu möödus vingelt ja pööraselt. Põhimõtteliselt õnnestus end vist peaaegu vigaseks süüa. Suurema osa õhtust tundsin ma nimelt vajadust oma sisikond suure pauguga mööda elamist laiali puistada. Minu, ja teiste, õnneks jäi see siiski tegemata. Vaatepilt oleks suht kole olnud :) Jõulutunne oli. Hapukapsas ja ahjukartulid.. ei pea vist mainimagi, kui vapustavalt head need olid. Vastasel juhul oleks see minupoolne söömisorgia ja kahe käega toidu suust sisse pressimine olemata olnud. Vanaema kuldsed sõnad tulevad siinkohal jällegi meelde ("keele viis per*e!").. SUUR tänu kokkadele ja võõrustajatele! Tõsiselt tore ja lõbus õhtu oli!

Järgmisel hommikul toibudes panime end uueks väljakutseks valmis. Päevaplaan nägi ette Adventure World'i külastamise. Täpsemalt võite ise uurida SIIT
Ei saa öelda, et see midagi uskumatult ja enneolematult vinget oleks olnud, aga oma eesmärgi ta täitis. Erutus ja närvikõdi, mis enne igat atraktsiooni võimust võttis oli seda kõike väärt. Esimene asi, mille peale ma ronisin oli ka vist üks ägedamaid. Selleks oli Freefall ehk.. seda on raske kirjeldada, aga leidsin ühe video, mis seda ehk teha suudab.

Emotsioonid? VÕIMSAD! Oma kartust kõrguse ees olen siin varemgi maininud.. see mind aga sellele trügimast ei takistanud, nagu näha. Ja see oli kõike seda väärt! Esimene tõmme üles toimus igasuguse hoiatuseta (targasti tehtud või ma oleks veel ümber mõelnud). See oli ikka päris õudne ja õõvastav! AGA.. ma ei kahetse oma otsust mitte karvavõrdki. Kahju on hoopis sellest, et sinna uuesti ei jõudnud! Ja see vaade sealt...
Kõige hullem asi seal oli aga THE RAMPAGE! See on tõsiselt kõige HAIGEM asi, mida ma lõbustuspargis seni näinud, ja proovinud, olen. Video sellest on siin..

Tunnistan ausalt, et mu silmad polnud sugugi mitte kogu aeg lahti ja pärast maha taarumist polnud ka kõhus kõige kergem tunne :) Vähemalt ma ei oksendanud sõidu ajal.. seda ikka juhtus. Et jah, soovitan soojalt! :D Kõiki neid.

Mis päev täna üldse on? Kolmaba..
Ma ei mäletagi, mis esmaspäeval toimus.. mingi shoppamine äkki? Ilmselt!
Teisipäev. Käisime Laura ja Alariga aussijobs'is, kus me jutule seekord ei saanudki. Ega väga üritanudki.
Laura teeb Perthis selle nädalaga lõpparve ja edasi tripime koos. Näis, kas kolmekesi või kahekesi.

Juba unustasingi. Aussijobs'is käies ja sealt lahkudes jalutasime sisse ju kõrvalolevasse piercing shop'i..
Tulemust näete Eestis :D Ise ka ei usu veel. Rahul olen aga küll!

Kolmapäev. Täna käisin Laura, Alari, Raineri ja Villuga rannas ja... no minul oli jahe! Sügis ongi käes(ka ilma poolest) ja täna oli ehk selle kuu viimane päev, mil veel üle 30C sooja. Täitsa lõpp! Kõigele lisaks lubatakse ka vihma. Perthis pole sadanud 1. veebruarist ja kui ka homseks lubatud 22C tõeks saab, siis on see selle aasta jooksul kõige külmem päev. Vihmane ja külm. Prrr! Kuidas teil? :D

Vaatame, mis ülejäänud nädal toob. Seniks.. over & out!
Martin

Lennukid!

Olen ma teile maininud, et maja, milles me praegu peatume, asub Perthi lennujaama lähedal. Võib vist isegi öelda, et lennukoridoris ehk lennukid maanduvad suhteliselt üle maja. ÜLIÄGE! Lennukid on mulle alati meeldinud.. no kellele ei meeldiks neid suuri kolakaid maandumas ja õhku tõusmas näha? Täpselt! :D Kui te nüüd arvate, et ööd on siin pikad ja unetud tänu sellele, siis peab tunnistama, et maanduvaid lennukeid pole praktiliselt kuuldagi. Lennukeid, mis siit aga mootorite mürisedes õhku tõusevad on võrdlemisi vähe. Ilmselt stardivad teises suunas.. Minu kindel plaan on igatahes mõnel varahommikul või päikeseloojangu ajal neid metalseid linde lähemalt uudistama minna.

On aeg üks aus ülestunnistus teha. Sel, juba põhimõtteliselt möödunud, nädalal pole ma absoluutselt mingisuguseid pingutusi töö leidmiseks teinud. Ega see vist väga suur üllatus olegi.. järgmisel nädalal võtan asja käsile! I promise! Või noh.. mis ma siin ikka põen. Teie jaoks ei muuda minu tööle asumise kiirus ilmselt midagi :D Selle hetkeni, kuni ma teilt raha nuruma hakkan..

Eile sai kinos käidud. Seekord siis kaasaegses, Cinnamoni ja Coca-Cola Plazat meenutavas, filmisaalis. Ekraan oli nii suur, et ka viimastes istmetes pidi pead pöörama, et kõike näha. Igavamatel hetkedel, neid leidub igas filmis, võis näitlejate näos leiduvaid kortsud, sünnimärgid ja komedoonid üle lugeda.
Film ise, Just Go With It, oli üllatavalt hea! Enne filmi ei osanudki nagu midagi arvata või mõelda.. eks ta üks tüüpiline romantiline komöödia on, aga seda selle kõige paremas tähenduses. Julgen soovitada!

Egas midagi. Kui eile õhtul sai täna toimuva soolaleivapeo warm-up party maha peetud, siis.. teate isegi, mis täna toimuma hakkab! :D

Olge tublid ja pidage vastu! Suvi on teilgi uksele koputamas!
:D