Kaks päeva pidu ja tegemisi - on aeg kokkuvõtteteks :D

Reedel käisime Alariga Aussiejobis... MEELETU järjekord, seekord lausa tänavale. Mida aga polnud olid tööpakkumised. Tagasiteel hüppasime Job Shopi sisse. Kahjuks polnud ka neil midagi pakkuda... ei oskagi enam midagi arvata. Tulime vist paar kuud liiga vara siia.

Õhtul oli hostelis pidu. Sel nädalal ainuke, mis on üllatav, sest backpackeritele varjualust pakkuvatest kohtadest on Bam'bul kõige kõvem peomaine. Järgmisel nädalal on mingisugune pidu omaniku jahil.. kohal pidid olema aussie kõige kõvemad DJd. We'll see..

Eile oli kerge hangover, aga kellel seda polnud!

Kella kaheks ajasime kargud alla ja käisime tiiru linnas. Saime Laura iirlasest sõbra sõbranna (mhmh, read it again) Krystali käest oma kirjad kätte. Me oleme nüüd ametlikult maksumaksjad... kui tööd leiame :D

Õhtul keeras jälle peoks ära. Halloween ju! Eestis seda küll eriti ei tähistata, aga siin on see väga populaarne. Samal õhtul toimus veel ka Gay Pride Parade ja ei pea vist ütlema, et sellist võimalust me käest lasta ei saanud. Ja see oli lahe! Kui Eestis marsib 20 inimest ja pealtvaatajateks on munadega loopijad, siis siin oli osalejaid vast 300 ringis + paar-kolmtuhat pealtvaatajat, kellest enamus ka kaasa elas.. ei, väga positiivse mulje jättis. Ja tegelikult ei olegi ju oluline, mida keegi oma magamistoas teeb. Pilte sai ka tehtud. Ehk saame need Sabrina käest kunagi kätte :D

Õhtu jätkus prantslaste(?) ja iirlastega Mustangis, kus veidi jalga sai keerutatud. Seda hetkeni, mil muusika jamaks keeras ja Laura klaasikildude otsas tantsides oma jala ära veristas. Õnneks mitte hullult.

See tuletab meelde, et meil on siin üks tüüp, kellel on gangreen. Arstiga ta ennast eriti vaevata ei viitsi. Ei teagi, kus ta nüüd on. Ehk läks lõpuks ikka haiglasse.

Ka täna paneme pidu.


:D
PÄIKEST!

Täna paneme pidu.

Yeaaa! :D

Tänane päev sai hea stardipaugu.
Mnjah...  ärkasin kell pool kümme, tund hiljem otsustasin tagasi magama minna (väljas sadas, teised magasid), kuid just siis otsustasid kõik voodist virguma hakata. Pole vist vaja öelda, et minu "lõunauinakust" ei tulnud midagi välja.. kerge hommikusöök, dush, chillimine ja siis see tuli - TÖÖPAKKUMINE! Hosteli peremees tuli nimelt uurima ega me tööst huvitatud ole. Muidugi olime! :D
Kell kaks tuli meile Rogeri nimeline tüüp järele ja nii meie karjäär mööbli liigutajana alguse sai. Suht nüri töö ju tegelikult, aga 1100 krooni 6h eest... not too shabby! Mina olen rahul, Alar on rahul. Me kõik oleme rahul! Roger ise oli suht labane ja tema naljad... robustsed. Näide: sõidame veokis. Pakutakse õlut, avame viisakalt pudelid, sõidame edasi. Järsku kuuled "bottoms up!". Tüüp roolis e. Roger lõpetab 30sekundiga. Üritame sammu pidada. Järgneb "Oh come on, u pussies!", "are you a fuckin girl?", "BOTTOMS UP! NOW!"... ma pole elus õlut nii kiiresti joonud. Või noh, ma ei joogi õlut! :D
Tööpäev ise oli nii ja naa. Kui Rogeri naljadega harjusime ja asi rohkem käppa sai, siis tundus kõik päris OK. Praegu on lausa kerge "I'm the king of the world!" tunne sees..

Kõik muu... pole mainimist väärt :D Hetkel vaatan elule läbi roosade prilliklaaside!

Hei kallid koju jäetud kaasmaalased! :)

Austraalias on endiselt tore. Oleme siin tegelikult küllaltki vähest aega viibinud, et aru saada, kuidas siin miski täpsemalt toimub ja mis rada pidi elu jookseb, aga seninähtu on jätnud üldiselt positiivse mulje.
Teie jaoks tundub ilmselt, et lahkusime alles eile. Minu jaoks on see nädal kestnud umbes kuu. Ehk on see tingitud ajavahest (annab ka praegu tunda), kõigest uuest, mis sind ümbritsemas teadmata täpselt, mida ja kui suures koguses sisse ahmida või hoopis millestki kolmandast. Veel tänagi võin käia mööda tänavat, mida mu jalad kümneid kordi mõõtnud on, ja avastada sealt poode ja kohvikuid, mida varem tähele pole pannud.. äge! Käib vist ütluse "vaatad, aga ei näe/kuuled, aga ei kuula" alla :))

Inglise keel ajab mind endiselt närvi. Täpsustan.. mitte keel ise, vaid mina seda rääkimas. Peas moodustuvad laused kiirelt ja kuuled perfektset hääldust, aga siis, kui see suust välja hakkab tulema... see on nagu rongiõnnetus. No vähemalt mulle tundub see nii. Teate küll neid hetki, kui tekib piinlik olukord ja tunned ennast näost punaseks tõmbumas.. jaaa, neid hetki pole ammu nii palju ja tihedalt olnud! :D

Mis siin siis õigupoolest vahepeal toimunud on..
Eile pidasime oma lubadust ja olime juba enne avamist Aussiejobsi ukse taga. Wise choice! Kümme minutit pärast meid hakkasid massid saabuma ja avamise hetkeks oli meid juba umbes 25+. Kasu sellest kahjuks oluliselt polnud. Anissa, koha omanik, luges ette peamised tööpakkumised, mis ei tekitanud kelleski erilisi emotsioone, ja jätkas juba tuttavate nägudega tegelemist. Soovitati teine kord tagasi tulla... nooojah, selle peale läksime meie randa, et veidi positiivset energiat juurde koguda! Ja see kulub siin ära, sest töö leidmine võib osutuda oodatust keerulisemaks. Nimelt eeldavad paljud töökohad isikliku transpordi olemasolu ja/või eelnevat töökogemust sarnasel alal.. Hetkeks nägime elu lausa nii mustades toonides, et otsustasime õhtul gooni juua. Yeeaaah, siinkäinud kindlasti teavad või on kuulnud. Otse öelduna, tegu on odavaima alkohoolse solgiga, mida siinmail saada võimalik ehk 4 liitrit "veini" 10$ eest. Maitseb/lõhnab nagu vein, millel kerge(no päris tugev tegelikult) oksese maohape maik mann. Tõsise veinijooja märg unistus! Märjuke, mis niidab nagu vikat, piirid kaovad, mäluaugud tekivad ja paneb sind järgmisel hommikul endale igasugu lubadusi andma (ununevad muidugi sama päeva õhtuks). Kahjuks/õnneks ma sellisesse seisundisse end maohappest juua ei suutnud :D mõni teine aga küll...

Täna käisime Alariga The Job Shopis ja üritasime endast muljet jätta :D Ehk õnnestus! Laura käis jagas samal ajal CVsid. Ühesõnaga, töö eesmärgi nimel käib ja ega teist varianti ju olegi..

Okei, aitab klõbistamisest. Lasen teistel ka magada.. its almost 1AM here! Homme ärkan vist lõunaks...
Take care :)
Martin

Uued toakaaslased!

Kaunis asjalik päev see esmaspäev!
Seekordne hommikune äratus oli juba kell 9. Progress! Käisime Perthis, tegime kohaliku numbri - 0450237427 (võin eksida, sest panin peast... ilmselt siiski õige. mu numbrimälu on päris asjalik).
Käisime Aussiejobs'is, kuhu homme tagasi läheme. Järjekord seal oli küllaltki pikk ja registreerimisvorm kodulehel ka olemas. Homme oleme enne avamist ukse taga ja näitame näod ette. Võib juba linnukese ette ära teha :D Kindluse mõttes võiks keegi meid hommikul siiski külma veega üle kallata..

Tegime ka vähe põhjalikuma ringi linna peal. Jalutasime mööda Swan Riveri kallast lõuna(?) poole ja ronisime Perthi ilmselt kõige kõrgema tipu, Mount Eliza, otsa. Vaade, mis sealt avanes, oli jalutamist ja veresaunale tunnistajaks olemist väärt. Okei, okei... veresaun on ilmselge liialdus :D Teel künkale nägime, kuidas vares pardimammal ühe tema tibudest röövis ja ila nokanurgast tilkumas minema lendas. Suht kurb vaatemäng.  Now THATS life!

Ja... we got new roommates, from Ireland! Olime juba kolmekesi kuueses toas olemisega nii harjunud unustades, et siia võib igal hetkel inimesi juurde sadada. Just nii täna läks. Kolm tüüpi Iirimaalt. Tunduvad sõbralikud. Tundsid muret voodisatikate pärast. Rõõmustasime neid, et meie toas neid VEEL pole. Loodetavasti ei too nad ise ka mingeid loomi kaasa :)) või nad riskivad oma peadega! Estonian mob (Eesti maffia) nagu meid siin mõned teavad.
BTW, toas on meil kaks nari ja üks kahene voodi... kui kõik jääb nii nagu on, siis laura saab endale voodikaaslase :D lucky girl!

Üks autopilt ka, lihtsalt niisama. Mitte meie oma loomulikult... not yet!
Viljo valge Panda oleks siin sama haruldane nagu Eestis. Ühte kollast olen näinud ;)

Cottesloe beach!

Käisime täna päevitamas. Thats right - päevitamas! Oktoobri lõpus, India ookeani ääres, valge liiva sees, keset kajakaid ja meeletut tuult, mis lennutas liivateri nii teravalt, et need tundusid nõeltena. Kokkuvõtvalt, peesitasime Cottesloe rannas.

Ärkamine on endiselt probleem. Ajavahega päris harjunud pole, aga we're working on it.. täna saime juba kohaliku aja järgi kell 11 maast lahti. Not bad, arvestades, et kodus oleks kell alles 6 hommikul ja eile sai peol käidud. Kas ma juba kirjutasin, et meie hostel on kogu linna melu keskel. Ja seda sõna otseses mõttes! Täna hommikul ärgates avastasime, et sõidutee on kinni pandud ja kohalikud peavad oktoberfesti! Nagu tõsiselt. Ilmselt hea vabandus kohalike jaoks kummalised saksa riided ja traksid selga tõmmata ja pidutseda.  Mitte, et nad seda nagunii ei teeks. Ja lausa iga päev. Vähemalt siinoldud aeg on seda edukalt näidanud :D

Kui veel eile kirjutasin, et pole teisi eestlasi kohanud, siis kohe peale seda jooksime esimestega nendest tänaval kokku. Olid ka värskelt saabunud. Järgmistega põrkusime The Shedi järjekorras (no neid teadsime juba enne siia saabumist) ja õhtu lõpuks selgus, et meist paar tuba edasi on kaks Eesti tüdrukut! Tulid kusjuures sama lennuga nagu meie. Go figure!

oktnxbye! :D
Lähen aitan süüa teha, kui nad juba kõike valmis pole jõudnud..

Riverside madavakkaah & Booooze!

Hey hooo!

Austraalia on äge! Ja austraallased. Kogu aeg on "Hey!" ja "How are you?"... mitte, et see neid huvitaks. Lihtsalt sissekodeeritud viisakusväljendid, millest midagi välja lugeda pole vaja. Eks juurutan endalegi külge. Vastasel juhul tundun lihtsalt ropult ebaviisakas :D

Hostel tundub iga päevaga oma prussakate ja kahtlaste plekkidega järjest kodusem ja inimesed sõbralikumad. Võib täitsa rahul olla. Ämblikke pole seni veel kohanud. Väike kokkupuude ühes pubis mingisuguse prussaka/mardika/sajajalgse/lepatriinu/misiganesasjaga on siiski olnud. Oli teine päris "pisike" ja ehmatus selle võrra suurem kui ta enda pealt leidsin :D FUN!
Klubid/baarid/pubid on igal sammul ja täielik müstika, kuidas need kõik elus püsivad. Muusika mütsub siinkandis iga päev hommiku kella 4ni.

Mis siis veel? Tööd pole, aga ehk jõuab veel.. enne kui raha otsa saab, sest...
Täna, just praegu, lõpeb meie kaine periood (lausa terve nädal kuival oldud). Viin on siin megaodav! Umbes/täpselt 320 krooni 700ml eest. Lausa poolmuidu! Võtsime kohe kastiga - ühe pudeli :D

Peale lennukist maha astumist pole rohkem eestlasi kohanud. Pangas väideti, et iga päev käib sealt umbes 4-5 eestlast läbi. Hard to belive! Tegelikult, tänaval kuulsime vist eesti keelt... või kujutasime ette (kuuldud fraas kõlas nagu "..tee peal passida..", Alar kuulis "table passida"... mida see ka ei tähendaks)

Aga jah, ilm on hea. Õhtuti läheb küll kell 7 pimedaks ja tuul on küllaltki jahe, aga nädalavahetuseks lubas 27C ja teisipäeval lausa 31C! Saab natuke tumedama jume ehk :D Laura kujutas juba täna ette, et sai päikest (loe: plätud põlesid jalga, tegelikult on tal jalad lihtsalt mustad)

OKEI! Vaja peole keskenduda :D
Olge tublid ja päikest teile sinna lörtsisesse Eestisse!

Mõned pildid ka:

First day in Australia

Jah, pärast pikke kauakestvaid õhulende oleme lõpuks Austraalias! Ja just nende kohutavalt tüütute õhusõitude pärast ei taha nii pea tagasi minna.
Kõik on nii uus.. ja hirmutav! :D

London väga sügavat muljet jätta ei suutnud. Peamised vaatamisväärsused said vaadatud ja seejärel suundusime tagasi lennujaama. Meelde jäävad kallid hinnad ja kohati lausa hullumeelsena tunduv  vasakpoolne liiklus. Lõbus oli! Ja laibastavalt väsitav!

Malaisia kuumus ja niiskus.. no seda on raske sõnadesse panna. Nagu oleks uduvihmas seisnud.

Perthi sisenesime pauguga! Nimelt otsustasime lennujaamast jalgsi Perthi poole astuma hakata. Olime vist mingi 800m saanud teeäärseid künda, kui meie kõrval peatus poliseiauto. Viisakad politseinikud küsisid kuhu minek ja meie vastuse peale ei osanud nad midagi muud kosta kui "you must love walking!". Veensid meid ümber mõtlema ja pakkusid lähimasse bussipeatusesse küüti. Lähimast bussipeatusest sai aga Perthi kesklinn ja nii me politseiauto tagaistmel linna saabusimegi :D

Päeva suurimaks saavutuseks jääb ilmselt voodikoha leidmine ja siit visatakse meid välja nädala pärast. Selleks ajaks loodaks ausalt öeldes selgusele jõuda kuhu me õigupoolest sattunud oleme ja oli see ikka hea mõte :D Ilmselt räägib minus reisiväsimus ja kerge sissepugenud külmetus, aga hetkel on küll pea niiiiii tühi. Ei oska astuda ega istuda, suhtlemisest rääkimata... kõik tundub lootusetu. Aga ma ei anna alla! Hell no, ma olen siin kõigest päeva viibinud.

Homme oleks vaja pangakonto avada, tax number teha ja kohalik sim kaart osta. Eks siis saab töö poole pealt edasi vaadata..

Olge tublid seal ja hoidke meile ikka pöialt! :D
Bye!

On pühapäeva hommik. Aknast piilub sisse päike, kõrva paitab raadiost kostuv muusika, Martin istub üsapuutri taga ning üritab värisevate kätega oma viimast lahkumiseelset blogipostitust klaviatuuril tippida.

Ei, mu käed ei värise külmast. Nüüd võib küll öelda, et reisinärv on lõplikult sisse löönud. Homme ju ongi see päev, kui jalad kodumaa tolmust puhtaks pühin. SO EXCITING and nerve-wracking!!! :D
Ees ootab kõik uus ja tundmatu. Seoses sellega... elasin paar päeva tagasi ka kerge "paanikahoo" üle.
Nimelt, reede hommikul ärgates vasardas mu peas ainult üks küsimus..

11:28:09 AM martin: mis siis saab kui me ei leiagi tööd!?!?!?!?!?!!?!?

11:28:13 AM martin: OMGGGGGGGGGGGGG

11:28:19 AM martin: täitsa pekkis ju

11:28:21 AM laura: mis asja!!!!!!!!!!

11:28:25 AM martin: irww

11:28:35 AM laura: mis ajast sa nii mõtled?

11:28:51 AM laura: tuleblihtsalt linnast välja saada ja farme otsima hakata....

11:29:18 AM martin: no ma siin loen ja uurin

11:29:24 AM martin: pole see asi nii lihtne

11:29:40 AM laura: kust sa loed?

11:29:49 AM martin: tervest internetist

.........

11:31:37 AM laura: sa oled nagu mu vanaema. lõpeta see närvitsemine, muidu lähen mina ka närvi ja siis on perses :P

11:32:09 AM martin: irww

11:32:15 AM martin: ei, ma pole närvis

11:32:16 AM martin: mkmm

11:32:27 AM martin: ma olen paanikas!

11:32:30 AM martin: :D

11:32:33 AM laura: irwwwwwwwwwww

Endalegi üllatav olukord. Pole nagu varem, ega hiljem, nii pabinas olnud. Õnneks möödus see piisavalt kiirelt e. teistele jäi nende vaimne tervis alles. Ma olen nüüd ametlikult reisi ainuke hull! :D

-

Okei, tunnid, minutid ja sekundid liiguvad halastamatult edasi, aga arvuti taga istudes asjad tehtud ei saa. Ja teha on veel palju :)

Järgmine positus siis juba Austraalia päikese alt ning ilmselt ka veidi sisukam, kui reisiväsimus ja unetud ööd lubavad :D Pikad lennureisid ja esimesed (peo)muljed tolleks hetkeks selja taga.

Side lõpp.

Tormituul vs. suviselt vaikne suveilm

Ei tea küll, millise ilma poole kaalukauss kalduks.. :)
Ilm siin Eestis on tänaseks juba päris koledaks ja lörtsiseks keeranud ja paneb soovima, et päevad veelgi kiiremini (mitte, et need juba praegu hirmuäratava kiirusega ei lendaks) mööduks.

5 PÄEVAAA!!!

Kui veel nädal tagasi tundsin kerget närvikõdi ja meeldivat võbinat, siis praegu.. no ärevus on ikka päääääris suur! Saaks ja teeks ja oleks ja tunneks... pea on üheaegselt nii tühi kui ka mõtteid täis. Õhtul lähed magama teadmisega, et järgmisel päeval on palju teha, kuid hommikul ärgates on kõik kui minema pühitud. Kadunud nagu esimene lumi! :D Mõnikord avastan end lihtsalt keset tuba seismas ja mõtlen, mis ma nüüd tegingi...  aga no vähemalt ettevalmistused said enne seda nö. "närvivapustust" tehtud. Jäänud on ainult varandus kotti pakkida. See jäägu aga lahkumispäevaks.
Ja miks ma üldse siin arvuti taga istun ja blogin! Ma peaksin praegu hoopis korterit koristama ja oma kraami kokku lükkama, et uusasunikul oleks kuhu midagi panna :D Tubli oled, Martin!

Aga enne kevadsuvisügistalvise suurpuhastuse jätkumist..

Nii mitmedki on küsinud, et miks just Austraalia!? Kurat seda teab! Mürgised ämblikud, alligaatorid, maod, haid, kõikvõimalikud sitikad-satikad.. ei tundu just kõige ahvatlevam! Ometigi miski tõmbab sinnapoole. Olgu selleks siis siinsega võrreldes lausa paradiisina tunduv kliima või isa, juba aastaid kestev, ajupesu.. okei-okei, see viimane on rohkem selline kergelt naljaga pooleks ja niisama jutuks tulnud teema, mis aegajalt lihtsalt eikuskilt üles kerkib :) AGA ma valetaks, kui ütleks, et see mind üldse mõjutanud pole. Good job! :D
Ehk siis.. Austraalias on parem kliima, võimalus nii tööd teha kui maailma avastada ning kuulu järgi ka toredad ja rõõmsameelsed kohalikud... kerge vaheldus meil valitsevale üleüldisele vingumisele, mis kipub juba kohati suusatamise asemel rahvusspordiks nr1 kerkima.
Samuti on see suurepärane võimalus lõpuks ometi oma inglise keelt igapäevaselt praktikas rakendada ning erinevatest maailma nurkadest pärit backpackeritega tutvuda (kindlasti äärmiselt huvitav kogemus). Mainimata ei saa jätta ka väikest enda avastamist ja piiride kompamist. Tagasi tahaks tulla veel positiivsema ja ägedamana :P

Kaks nädalat!!! :))

Ainult kaks nädalat veel.... uuh! Väike võbin hakkab lõpuks vaikselt sisse tekkima. Mõtlesin juba, et sõidan lihtsalt tuima näoga kohale ja ükski närv näos ei liigu :D

Mis siis vahepeal toimunud on? Mitte midagi! :D Kott on endiselt ostmata, tervisekindlustus tegemata, kaasavõetavale kraamile pole absoluutselt mõelnud...
Eilne päev ja tänane päev sai siiski suht asjalikult sisustatud.

Pühapäeval otsustasin netiavarustesse sukelduda ja end veidi harida. Otsisin infot nende armsalt karvaste, kuid (surmavalt) mürgiste, ämblikke kohta. Ja neid ikka leidub! Kõige vihasem neist on siis Sydney funnel-web:

Tõeline kaunitar, kas pole? Olekult väga agressiivne, suurte tugevate kihvadega (vaata pildilt, pidavat ka küünest läbi naksama) ja hammustab enamasti mitu korda järjest. Äärmiselt mürgine. Tõeliselt vihane elajas seega :) AGA... kahjuks me suure tõenäosusega temaga kuskil kokku ei põrka, sest pesitseb Sydney läheduses. Või ehk siiski..

Küll aga on Austraalias laialt levinud Redback'i nimeline ämblik, kelle hammustus on samuti väga mürgine, põhjustades tugevat valu ja suurt paistetust. Eelnimetatuga võib kaasneda veel oksendamine, peapööritus, peavalu, külmavärinad, palavik ning valu rinnus. Sounds fun! :)

Need olid siis kaks kõige mürgisemat pisikest :D Suhteliselt hirmus, aga tuleb fakte uskuda ja nende järgi pole Austraalias juba aastaid keegi ämbliku hammustuse tõttu surnud. Sa lähed lihtsalt paiste ja piinled valudes. JESSS! :D

Täna uurisin tööpakkumiste ja üleüldise eluolu kohta. Tundub, et tööd jätkub. Pigem võib probleem kujuneda esimese "kodu" leidmisest, sest käib massilisem backpackerite ränne ja kõik normaalsed (ning odavad) kohad on eest ära napsatud. Eks näis. Esimene nädal kulub nagunii paika loksumiseks. Võimalik, et me ei jää Perthi kuigi kauaks, sest istandused on teadupoolest teiselpool linnapiiri..  

või äkki peaks esialgu üldse mingisuguse working hosteli otsima, kes aitaks ka tööle saamisega? Mõtlemisainet on.. ja mitte vähe!