Welcome minu jumalast hüljatud blogisse! :D
Ma isegi ei mäleta millal ja millest ma viimati siia kirjutasin. Või siiski..! Pilte postitasin ja siis läksin ookeani äärde. Justament! Oli väga meeleolukas päev ja sain rahulikult oma fotograafilisi oskusi lihvida(milline lause!). Pilte sai hulgim klõpsutatud ja ehk ilmuvad parimad neist millalgi ka siia.
Olen siin paar päeva mõtteid mõlgutanud blogi täiendamise lõpetamisest. Loomulikult mitte täielikult, aga teeksin seda ehk korra nädalas. Sel nädalal olen sellele päris lähedal ja eks pikad päevad kuuma päikese käes ning väike külmetus võtavad oma. Jah, lugesite õigesti - külmetus! 35C sooja ja lõõskav päike ning mina olen tatine.. no eks ma olen alati teistest veidi ägedam tahtnud olla :D Üldse ei kurda!
Aga blogi juurde tagasi. Otsustasin sellega siiski edasi tegeleda, kui vähegi midagi kirjutada on :) Otsust aitas langetada üks ootamatu mail, mis postkasti oli potsatanud. Ole sa tänatud printsess Marissa! :D Tervitused su emalegi, kes juttude järgi blogil pidevalt silma peal hoiab! :) Keep up the good work!
Aga elust Pembertonis.
Intriigid - elus edasiviiv jõud! Okei, okei päris nii pole, aga siinset igavat elu vürtsitavad küll.
Paar päeva tagasi käisid meie töökaaslased (kohalikud, laisad ja rumalad) hostelis. Konditsiooniks - maani lakku täis. Meid leidmata kleepisid nad end eestlaste külge. Kõik oli kombes hetkeni, mil ühel neist viimnegi mõistuseraas kadus ja lasi lendu sellise lause nagu "leave this country!" ning andis kogu oma olekuga märku, et talle backpackerid ikka kohe üldse ei meeldi. Järgmise päeva lõpuks teadis sellest juba pool hostelit ja tänaseks ka meie farmer. Eestlased on oma loomult teadupoolest üsna stoilised, aga inglased ja prantslased.. no nende jaoks on selline asi ennekuulmatu. Nende kodumaal võib sellise jutuga politseis lõpetada. Lugu on igatahes päris suureks puhutud ja murdosasekundiks oli isegi meie farmist minema löömine õhus. Küllap on homne päev juba rahulikum. Ei suuda seda draamat enam ära seedida. Vahelduseks võiks midagi uut peale tulla :D
Ülejäänud aja sisustan tööl käimisega (sel nädalal ka laupäeval) ning üritan hosteli saabunud uusi nägusid nimedega kokku viia. Kuu lõpuks on ilmselt enamik vanadest olijatest uutega asendatud. Õunahooaeg tuleb peale ning sellele järgnevad viinamarjad. Ka meie farmis on esmaspäevast 5 uut töötajat. Kolm inglast, üks prantslane ja kohalik poiss. Täitsa toredad tunduvad ja see inglise keel... kõrvad puhkavad seda kuulates. Ei mingit iiri/šoti slängi või aktsenti. Perfect!
See on ka kõik, mis hetkel meenub. Magama minnes tuleb kindlasti nii mõndagi meelde, as usually :)
Olge terved ja rookige lund. Päikest!
Ahjaa..
Sander leidis tulevase kaasa ning nad kihlusid pühapäeval rannas. Take this with a grain of salt! ;)
Meil on üks õppejõud iiri/šoti aktsendiga ja see on niiiiiii LAHE! :D Mida sa vingud, nii mõnus on kuulata teda loengus. :D Päris inglise keelt on ka jah hea kuulata, mustade keel ei lähe peale üldse. :D
ReplyDeleteKatsu sa aind oma blogi kinni panna! Kas sa siis tõesti viitsiksid kõigile eraviisiliselt kirjutada, et KUIDAS SUL IKKAGI LÄHEB? :D:D Didn't think so! :D
mida sina ka tead! :P
ReplyDeleteSkype this weekend? no? why? :D
TEEME ÄRA! Ma tegin oma blogisse sissejuhatava sissekande ära, niiet nüüd peab selle kindlalt ära ka tegema. :D
ReplyDeleteOOTAN IKKA VEEL OMA PAKKI. :D:D