Koduigatsus..

Jah, its here!
Täna on üks nendest päevadest, kui tahaks väga Tartus koduseinte vahel olla, villakeral peast kinni võtta, et tal "soeng" segamini ajada, koduseid toite süüa(olgu selleks või Rimist ostetud valmistoit), Viljole helistada ja tavapäraseid lolle nalju teha (kõige rohkem igatsengi sõpru), öösel OMA voodis magada seejuures kusehaisu tundmata(jah, inglane tegi jälle alla)... isegi pidev lume rookimine ei morjendaks! :D

Aga ma olen tugev! Varsti olen juba 3 kuud Eestist ära olnud, mis tähendab, et ühtlasi läheneb ka see aeg, mil ma tagasi koju saabun ;) Pidage teiegi vastu. Saan aru küll, et minu lahkumisega kukkusid ka teie elud kokku, aga küll me need tagasi üles ehitame :D Selline egomaniakk siis!

Millestki muust ka..
Täna selgus, et tööd jätkub meie praeguses farmis ilmselt veel vägagi pikaks ajaks. Naljatlemisi öeldi, et järgmiste jõuludeni. Mulle sobib! Saan vähemalt oma teise aasta viisa korda, kui ma peaks tahtma tagasi tulla. Töö on küll vaikselt tüütuks muutunud ning ega hommikune kella viiene ärkamine just meelakkumine ole, aga ega see igavesti kesta saa. Või saab?

Täna näppisin oma uut kaamerat. Oh neid nuppe ja seda tilulilu. Eile õhtul alustasin kasutusjuhendi lugemist, kuid pidin pärast 20-minutilist unega võitlemist alla vanduma. Ma tõesti ei tea, kuidas see kõik meelde peaks jääma. Ilmselt käin ka poole aasta pärast user manual kõrval pilte tegemas. Aga kaadervärk ise on korralik ja pole vist kellelegi märkamatuks jäänud. Loodetavasti ei tähenda see seda, et keegi näpud taha ajab. Perthist tagasi jõudes oli näiteks mu sinine Isic jakk kadunud, mida ma tööl kandsin. No kellele seda küll vaja võis minna? Ajab närvi küll, aga eks see üks hostelite suuremaid miinuseid on. Aboluutselt iga asi võib jalad alla võtta ja sinu juurest lihtsalt jäädavalt lahkuda. Eriti kiired kaduma on lusikad ja tassid.. AGA ma ei viitsi oma pead sellega eriti vaevata. Lihtsalt halb üllatus, kui miski järjekordselt haihtub.

Mnjah.. kodu..

Olge ikka tublid ja püsige komplektsed! Siis on kelle juurde tagasi tulla.
Martin, nii üksi-üksi! :D