Järjekordsed palavad tervitused siit Austraaliast! :)

Töönädal selja taga, eestlaste "tagasihoidlik" sünnipäevapidu ka, järve ääres peesitamas käidud… ons veel midagi tahta?

Töönädal oli tõeliselt tüütu, üksluine ja väsitav. Viis päeva wire liftingut (traaditõstmist) paneb ikka elu üle järgi mõtlema küll! :D Eriti kui mõni väljamaa mees pole endiselt aru saanud, et meile makstakse töötatud tundide eest, mitte tehtud töö koguse pealt. iPodi kõrvaklapid (jah, need värskelt soetatud) pidasid ainult 3päeva vastu. Järnevatel päevadel kirusin mõtteis Cyril'i ja Davide't, et nad tempot teevad. Võtku parem kohalikust austraallasest eeskuju. Shane on meil selline… hmm.. LAISK! Teeb ja teeb su kõrval tööd kuni järsku avastad, et ta sealt kadunud on :D Välja ilmub ta mugavalt vahetult enne puhkepause.. selline tööloom lihtsalt! Milline eeskuju.

Sünnipäevapidu toimus Gerry(nime pärast igaks juhuks rõhutan, et eestlane) auks ja kui järsku pool hostelit peale vajus, siis oli möll juba pääääris kõva. Inglased olid autoga poes alko järel käinud. Tagasiteel sõitsid lihtsalt nalja viluks ühe teemärgi maha ja tassisid peole kaasa. But, why not? :D Nalja omajagu ja kui veel aru saadi et eestlased ei räägigi lihtsalt jutujätkuks viinast ja seda tõesti jooma hakkavad, siis… jah, lahe pidu oli. Hommikul enam nii lahe polnud.. kõige tipuks jäin jäin magama läpakas süles. Loomulikult kukkus see narilt maha, AGA nüüd pean ma küll oma kullakalleid räpaseid toanaabreid tänama, sest maas vedelenud riided pehmendasid lööki märgatavalt :D Kokkuvõttes, nothin happened! Ahjaa, varem samal õhtul poetasin kaks pudelit rummi tänavale. Teist korda. Luckily, Andi oma jäi terveks :) Kõik rahul, peaaegu. Rahast oli kahju..

Hommikul sai end kerges pohmakas randa külili visatud. MÕNUS! Seltskond hakkab ka järjest ja järjest ägedam tunduma :)

Järjekordne väsitav tööpäev selja taga. Täna oli see kohe eriti ränk, sest tegelesime puudega, mis unarusse jäetud. Alarit ka polnud. On vist kuskil külmetada saanud ja neelata on meeletult valus. Sel ajal, kui meie tööd teha vehkisime käis ta igatahes ilusasti arsti juures ja änneks midagi ei leitud. Ravimiks anti kaasa… trummipõrin… paracetamol :D Arvati, et ujudes sattus mingi bakter ninaõõnde. Go figure! Kui paremaks ei lähe, siis tehakse pea võrra lühemaks. Alar õnneks pikk poiss!

Polegi vist maininud, et meil on siin hostelis üks prantslane, kel kombeks öösiti unes röökida. Jah, kui Laura hostelis on kuutõbine tüüp, kes armastab teiste kottidesse urineerida (selline kuutõbisuse vorm siis :D), siis meil on röökiv Jimmy. Vahepeal oli juba päris vaikne, aga nüüd on kaks ööd järjest häälepaelu treeninud. Ah, et mida ta siis karjub? DONT KLL ME! DONT KILL ME! HELP! Ma olen küll kaks tuba eemal ja sügava unega, aga selle peale virgun minagi. Alar, kes prantslasega ühes toas, samas…

Mis veel uudist..

Ahjaa, eile saabus siia üks tartlane, Tanel. Eestlasi on nüüd ümmargused 10 :) Tema hakkab õunu korjama. Ausalt öeldes tahaks isegi millegi korjamise peale saada. Ja õunad tunduks kõige kindlam valik, sest avokaadode korjamisega on pidevalt mingi jama. Küll on liiga vihmane, siis liiga palav.. 

Viinamarjaistanduses ilm hetkel rolli ei mängi(saab korralikult tööl käia), kuid tahaks midagi uut proovida ja ega see aeg ilmselt kaugel ole… tööd jätkub seal veel dets. alguseni.

Oleme, või no mina olen, siin veidi plaane teinud ja mõelnud, et veebruaris võiks Tais ära käia. Selleks ajaks on ehk veidi raha ka kogunenud ja teise aasta viisa välja teenitud :)) 

OKthxBye! :D

Teine postitus päeva jooksul. mis küll toimub!? vastus: igav on :)

Jou! Wazzzaaap!

Käisime just järve ääres. Autoga minekul ei näinud nagu mõtet ja ette sai võetud umbes 4. kilomeetrine jalgsimatk kärbseparve sees, mis viis meid… eikuhugi! :) Yeah, kõndisime õigest teeotsast pikalt mööda, vist suuresti tänu minule, ja lõpetasime mingil külaristmikul. Teed küsides näidati tuldud teed pidi tagasi. Fun! :D Õnneks keeras üks vanem papi oma masina ümber ja võttis meid kõiki peale - Alar ja mina kõrvalistmel ja ülejäänud neli tagaistmel. Ma ei tea kuidas teistel, aga mul oli isegi päris mugav :) Suu jälle kõigil kõrvuni peas. Tore onu oli!

Tagasitulek kulges esialgu vihma käes, kuid siis tuli Villule ja Rainerile juba tuttavaks saanud kohalik isalõvi ja tõi meid Pembertoni tagasi. 

Ilge leitsak! Vähemalt on pilvine. Päikese käes on lausa valus olla. Tea, kas peaks voodilina endale pähe tõmbama.. Kuidas teil? Sama vist. Ainult, et umbes 35C-40C külmem :)) Elu on ilus!

Laupäeviti võib selliseid asju näha

Meie mees võitis! :D

Tuleb järjekordselt tõdeda, et tööd tehes päevad lausa lendavad..

Äratus kell 5, kella kuueks tööle, pärast nelja "koju" tagasi ja nii viis päeva nädalas, kui on hea nädal. Thats the way life goes. Töö on endiselt sama (wire lifting e. okste toestamine ja trunk rubbing e. puutüvede noortest kasvudest puhastamine) ja konti ei murra. Tüütu on küll päevast päeva sama asja teha ja kui iPod ka kõrva ei laulaks… no need päevad tunduksid ilmselt kaks korda pikemad :)) Väga pro

Reedel, kui esimene täispkk töönädala seljatatud, võtsime rahulikumalt. 

Eesti maffia käis pimeduse varjus kohalikus ujulas vähki püüdmas. KAHVLIGA! Tegelikult oli meil igasugu varustust kaasas: sõelad, prügikastist letud võrk, toidukorv… Väga hull asjatamine käis ikka. Alar näitas taset ja püüdis kogu saagi ehk kaks vähki. Nalja sai palju ja hostelisse jõudes viskasime poisid kohe potti. Vähid keedetud ja peaaegu söödudki kuulsime, et tegelikult on ka Austraalias vähipüük keelatud ja trahv iga püütud eluka eest 5000$ :D Teinekordki, ütleks selle peale! Pappi on meil ju nagu putru!

Laupäeval käisime Manjimupis. Minu ootused ja lootused olid suured. Pembertonist ju netipulka pole saanud ja pikalt saatmise asemel saadeti mind just Manjimupi. Seal on! Tutkit Vasja - otsas! I GIVE UP! Kui kuskilt saan, siis saan, aga enam ma seda spetsiaalselt otsima küll ei hakka.. 

Päris tühjade kätega ma siiski ei naasenud. Üks uus särk(vanadest on saanud tööriided ja pesumasin siin peseb riided mustaks) ja iPodile sain uued klapid. Vanad andsid reedel tööl otsad (jah, just nii vihane musakuulaja ma olengi :D) ja nagu eelpool kirjutasin, siis ilma muusikata ma olla ei oska.

Õhtul oli järjekordne inimesi ühendav grillimine ja lõkke ümber istumine. Alustasime me aga juba enne seda ja mängisime iirlastega tavapäraseid joomismänge :D Kõhulihased naermisest valusad tühjenesid siidripudelid üksteise järel tähelepanuväärse kiirusega. Jaaa, selliseid need mängud on..

Ja paar sõna aussie netipangandusest. Its SHIT!

Rahvusvahelisi ülekandeid pole võimalik netis teha. Pangas on teenustasu 35$ ehk 355 krooni! Can you say nonsense!? YES, you can!

Ja tänud kiidusõnade eest blogi aadressil :D Keep them coming!
Eks te ise teate, kes te olete
:)

Nonii, nonii.. lõpuks on kevad ka meie õuele saabunud! Sooja on nüüd ka siinmail 30C. Jälle üks asi vähem, mida kiruda. Kurja! Mis niimoodi eestlastele nii omasest vingumisest järele jääb? Nothin! :D Ah keda ma lollitan. Vingumine - see on elu! :D

Tööd sellise palavusega muidugi kõige toredam teha pole, aga elab üle. Midagi väga hullu ei ole. Suvi ju alles ees! Palavusest hullemad on hoopis ämblikud ja nende võrgud puude vahel. Ajab kohati ikka täitsa hulluks!

Uudistest. Need võivad teile küll tillukesed tunduda, aga meile vaata, et elulised :)

Pangakaardid saabusid! Ja nendega koos ka juurdepääs palgale… jaaa. Eesti kroonidesse ümber panduna oma numbrid ilusad. Iga töötatud tunni eest saime 200 krooni. Not bad, not bad at all! Eks no maksud(jah, ei pääse maksudest ka siin) nõuavad oma. Öbbimiseks kasutatav rotipesa on suurim röövel, aga ehk on lootust kõrvalmajja saada. Seal on.. no kena on! Seal ei peagi hommikul uksest välja astudes jälgima, et mõnele veristatud rotile või papagoile otsa ei komistaks( emakass teeb siin ületunde öösel). Jah, vahe praegusega oleks päris suur. Eks näis, ei taha veel lootma hakata. Teadagi, millise käigu asjad siis võtavad.. :)

18. detsembril sõidame suure tõenäosusega Perthi. Vaarik ja Nuter pidid eestlastele külla tulema. Programmi nimi oli… öäääääsd… Meri ja… no ei tule! Keele peal on! '****! Andrus Vaarik ikka aegajalt kehastab teda… ******, you get the point, hopefully! :D Igatahes, we're going! Näeme Laurat ka ja veedame  muidu lõbusalt aega. Mingi after party pidi ka olema. Cant wait! See on juba nagu elu. Elu, millest me praegu vaid und näeme ja telekast imetleme. Tsivilisatsioon tundub nii kauge. Rahakotile mõjub muidugi hästi.

Netipulka ei saa ma vist niipea. Täna öeldi postkontorist juba, et ei teagi, millal tulla võiks. Räägiti lausa 3. nädalast. No ma ei tea.. ma olen suht kannatamatu iseloomuga!

Hello!

Laupäeval sai läbi meie kolm päeva kestnud sundpuhkus ja käisime Lost Lake Wineyardis veidi töökäsi liigutamas. Päris fun, sest vahelduseks otsustasime inimese kombel tööd teha mitte end ribadeks rabeleda. Teinekordki! :) Esmaspäevast läheme tagasi "vanasse" töökohta, milleks Pemberton Wineyard. Ma loodan, et meile sealt reedel palka ikka maksti. Kontrollida pole nagu kuskilt, sest pangakaarti pole veel kätte saanud ja netipank ei lase ka ligi. Ehk tuleb kaart siis algaval nädalal..

Ega siin vahepeal suurt midagi toimunud olegi. Reedel käisime teiste eestlastega happy hour'i ajal pubis ja jõime Alariga kaks suurt kannu õlut. Sunniviisiline õlu libistamine on viinud selleni, et see on hakanud mulle juba vaikselt meeldima. Masendav! Ärge siis imestage, kui Eestisse saabudes korralik õllekas ees on :D Õlut pakutakse siin iga nurga peal ja viisakas nagu ma olen, siis võtan ma pakutu ka vastu.

Laupäeval toimus järjekordne BBQ night. Seekord erilist mõtet seltsida ei näinud ja iga peoga tundub siinolev seltskond järjest mõttelagedam. Mingid ülelaua tülid, mis lõpuks vastased rindupidi kokku viivad… no ei ole minu teema. Mitte, et ma end neist paremaks peaks! Või siiski?

Eestlased tunduvad tegelikult kõik eemale hoidvat ja kui me seda tegema juhtume, siis pannakse seda paratamatult ka tähele, sest meid on siin 9. Lõbus seltskond mõned meetrid teistest pidulistest eemal ei jää tähelepanuta :D Eile kuulsin väljendit "estonian tea party!" :D Ah, nad on lihtsalt kadedad! Ja ärge arvake, et me teistega üldse ei suhtle. Kainetena on nad päris toredad :D

Ja ongi jutul lõpp!? Tundub nii.. there's just not much going on here! Working, eating and sleeping :D Saaks see 3 kuud juba läbi! Oleks teise aasta viisa taskus, lihtsalt igaks juhuks, ja võiks vähe teise pilguga ringi vaadata.

Päikest! :D

Kuna nett on endiselt kallis (1$-10min, 2$ - 20min jne), siis tuleb blogi varem valmis kirjutada. Ja seda ma siin pimedas räpases toas ka teen…tegelikult üritangi võimalikult vähe siin tuld kasutada. Mine tea, mis/kes valguse käes nina välja pistab. Ühesõnaga.. kui mingid ajalised nihked/arusaamatused tekivad, siis need on just sellest tingitud. Kirjutan mitme päeva kokkuvõtted arvutisse valmis..

Aus olles, ma ei mäletagi, millal viimase sissekande tegin..

Ilmselt oli see räpasest hostelist ja esimesest tööpäevast. Mis siis vahepeal veel uut?

Elu Pembertonis - seda pole! Poed suletakse kell 5, va mõni üksik. Mitte, et ma sealt midagi väga tahaks. Okei, vale sõnastus. Tahaks küll, aga need hinnad - üle mõistuse! Tavaline röstsaia päts maksab 3.10$ ehk siis 35 krooni. Ja saia ikka kulub, kasvõi tööle kaasa tegemiseks. Midagi odavat nagu polegi näinud.. siiski, 8 pulgajäätist umbes 40. krooni eest - not too bad :D

Alar sattus peale BBQ(maakeeli grillimine) õhtut kohalikku kõrtsi. Oli laupäev ja pidulisi seal tervelt kaheksa! Millised massid ja möll!

BBQ ise.. no mu riided haisevad vist siiani kanepi järele. Tundub siinsete hipide ülim lemmik olevat ja tõmbavad seda vist lausa kilode viisi. Ja õlu sinna kõrvale muidugi. Rahu emmed ja issid, eestlased piirduvad üksnes viinaga ;)

Nädalavahetusel käisime Tene ja Gerry'ga ümbruskonda avastamas. Matkasime Beedelupi rahvuspargis ja käisime piirkonna kõrgeima puu juures. Kes vaatas, kes ronis (Gerry) :D Väga jõhker 75m kõrgune monstrum ikka. Ja tipus vaatetorn, mida kasutati, ja kasutatakse kohati veel tänapäevalgi, metsatulekahjude avastamiseks/jälgimiseks. Mina ei roniks sinna tippu ka raha eest. Herr Martin soovib lifti!

Esmaspäeval oli teine tööpäev ja esimest(!) korda paistis Pembertonis terve päeva päike! Sooja küll napid 24C, aga tunne nagu saunas. Jaaah, tänane päev peegeldub veel pikalt mu näos. On teine nii punane, et praktiliselt keegi ei jäta võimalust minu kulul nalja visata kasutamata :D Isegi kontvõõras poemüüja! Oh well.. nalja peab saama! Aa, et miks ma päikesekreemi ei kasutanud!? Sest minu siinoleku ajal pole nii ilusat ilma olnudki. Ei võinud mina aimata, et just täna kõik muutub!

Tööpäev ise oli tänu sellele 23C kuumusele venivalt pikk ja tüütu. Tööülesanded endiselt lihtsad, aga kui ühte ja sama liigutust 3h jutti teha, siis muutub ka kõige lihtsam töö lõpuks raskeks :) Palgapäev on õnneks igal reedel. Motivatsiooni on. 4 päeva veel…

Teisipäev - kolmapäev…

vihm, vihm, vihm… ja kui ka sooja nõks vähemaks keerata, siis võiks Austraalia juba Eestiga segamini ajada. Eilsest tööpäevast pool möödus vihmas viinamarjapuudega tegeledes porilomp saabastes lirtsumas, mida aegajalt tühjendada tuli. Ainuke hea asi kogu ilma juures oli kärbeste väiksem agressiivsus.

Ülejäänud hostel istus samal ajal tühja, sest advokaadosid vihmaga siin ei korjata. 

Vihmapühad on neil praeguseks juba 2 päeva kestnud. Homse suhtes on samuti otsad lahtised. Ja kolmapäevast saati vahime lakke ka meie Alariga, aga mitte vihma tõttu. Farmis polnud lihtsalt ei täna ega homme kedagi, kes meil silma peal hoiaks ja töö kätte näitaks. Loodetavasti ei muutu see harjumuspäraseks. Ei taha siin kolkas päris niisama käed rüpes passida. Võib tappa… igavus, that is :D

Ilma kohta veel nii palju, et jõuludest edasi võib siin täielik põrgu lahti olla. Jaanuaris-veebruaris lausa 40C. Kui praeguse ilmaga võrreldema hakata, siis.. CANT FCUKING WAIT!!! :D

Täna sisustasime oma sülle kukkunud vaba päeva ookeani ääres käies. VAPUSTAV! Ilm oli küll vihmane, aga mulje oli sedavõrd ehk sügavamgi. Tormine, samas üllatavalt soe, ookean, jalutuskäik liivasel rannaribal, kaljudel turnimine, kust nägime vaalu veest välja hüppamas… seda kõike juba pildile ei salvesta, kuid üritasime sellegipoolest :)

Still in Pemberton.. probably staying here for the next 2 months!

Hey!

Tere tulemast minu räpasesse tuppa Pembertoni hostelis. See, mis siin toimub.. seda on raske kirjeldada. Paari päeva tagune esmamulje on veel selgelt meeles. Ja ilmselt ei kao see veel niipea. 

Lootusrikkalt ukse avanuna kukkus kõik kolinal kokku hetkel, kui laelamp süttis. W H A T T H E F U C K!? WHERE THE FUCK AM I!? WHAT A SHITHOLE! WHATS THAT SMELL!? SO SMALL!? WHY ME!? WHYYYY!?!? Minu silmi rõõmustas umbes 10m2 suurune tuba, millesse pressitud 3 nari ehk 6 voodikohta, kõik nurgad olid(on siiani) riideid, kotte, jalanõusid, prahti ja muud jama täis. Ja siis see hais… see.. see… ma ei oska seda millegagi võrrelda. Kaasa ei aidanud ka see, et keset tuba oli radiaator, mis täie auruga küttis. Saate vist isegi aru, kui suur mu shokk oli :D Aga no inimene harjub kõigega. Hakkan minagi vaikselt sellesse hipikommuuni sisse elama. Enam ei vaata ma imestunult inimestele järele juureldes endamisi, miks nad end ega oma riideid ei pese. Oh ei, see on kõik "normaalne"! :D Siin pommiaugus on kõik võimalik..

Meid, eestlasi, on siia aga palju sattunud, tervelt 7 tükki. Hakkan isegi juba vaikselt imestama, et rahvuskaaslasi Austraaliasse nii palju kokku on tulnud :D Seni on nendega küll vaid head kokkupuuted olnud. Gerry ja Tene, kellega Pembertoni tulime, on ka väga toredad. Klapp tundub päris hea olevat :)

Esimene tööpäev on selja taga. Olime Alariga seal backpackeritest ainsad. Tony, mu inglasest toakaaslane, pobises mulle hommikul midagi ja teatas, et ei tule. Luuletasin bossile, et Tony jäi haigeks, aga no loomulikult ei usu siin seda keegi :) oh well, who cares..

Tööülesandeks oli viljapuudel okste harvendamine ja nende tüvede kasvudest puhastamine. Töö ise on tõeliselt lihtne ja konti ei murra. Mingil hetkel päeva jooksul tekib küll tüdimus, aga siis tuleb rahale mõelda :D ja kuhu sellega sõita saab.

Mis veel? 

Inglise keel sujub järjest paremini ja enam ei piirdu ma ainult küsimustele vastamisega :D Teise toanaabriga, sakslane, kelle nimi hetkel ei meenu, sain päris hästi jutule. Tema reisib mööda maailma lausa üksi ringi. Julge!

Seesama Tony, kes juba oma esimesel päeval tööluusi tegi, ütles just, et mul on väga hea inglise keel. Thats a first! :D või siiski… Pai, Taiwani tüdruk Perthis, ütles sama, aga tema inglise keel on päris algtasemel. Ma ei võtaks seda väga tõsiselt ;)

Where the **** am I !?

In Pemberton!

Okei kiire kokkuvõte. Münte polnud ja sain neti ainult 10ks minutiks :)
Olime rannas, helistati, pakuti tööd, võtsime, sõitsime(kahe teise eestlasega, Tene ja Gerry neil nimeks) Perthist Lääne-Austraalia kõige lõunapoolsemasse piirkonda. Täpset tööüleasannet veel ei tea, aga tööd paistab olevat ja eestlasi on kokku 6, if i'm correct!
Laura jäi Perthi :( Tal on reedel tööintervjuu seal ühes pubis/baaris. Hoiame talle pöidlaid! Kahju, et praeguseks meid laiali kisti, aga raha on vaja.

Huvitav, kas 10 minutit on täis? Anyways, Laura saab kätte meie aussie numbrilt ja minu Eest numbrilt :)
Kõik on hästi. Hostel on täielik peldik ja hais minu toas ei jää kuivkäimlale kuidagipidi alla, aga ma ei kurda :))

BYE!

Perth and Tax File numbers

Cottesloe beach

Pride parade :D

Tervist!
Jaaa.. pool aastat Austraalias... kuidas küll aeg lendab! *feels like it anyways*
Ei, ma ei ole end pilve tõmmanud või katki pidutsenud. Lihtsalt see siinoldud aeg tundub nii pikana :)

Olete kelladele ära keeranud? :D
Nüüd oleme teist siis 6h ees! Meie loome trende ja teie hakate mõningase aja pärast neid järgima..
Teistpidi jällegi suht masendav. Austraalias näitab aeg hetkel üheksat, õhtul. Teil on pool päeva veel ees. Meil... väsitav päev rannas selja taga. Aga et teie jaoks mitte täielikud rannas peesitavad luuserid näida, siis käisime ka Aussiejobis, kus jällegi palju targemaks ei saanud. Nägime ainult suurt hulka eestlasi ja ühe ees suutsime end ka vähe lolliks teha. Kaasmaalased on linna peal suhteliselt kergelt äratuntavad. Ma ei oska seda sõnadesse panna, aga no eestlane on eestlane ja mingi seitsmes meel annab märku, kui mõnele tänaval vastu kõnnid. Hommikul maandusime Aussiejobsi ukse taga ühe kuti kõrvale istuma. No oleks nagu eestlane.. ja küsimine oleks ju ilmselgelt liiga lihtne variant selle välja selgitamiseks. Alar mõtles, et kui meile ühe nalja räägib ja võõras kaasa naerab, siis on asi selge. Hobune astub baari, mees küsib: "miks nii pikk nägu?" mingid närvid seal näos liikusid, aga meie otsus oli, et küllap ta ikka eestlane pole. Guess again! Kui Alar talle otsa komistas ja vabandust palus, siis tuli sealt vastuseks "Pole hullu!" :D
Pärast Aussiejobsi sai The JobShopis ühele kohale kandideeritud, aga see oli nii hea, et kadus sama kiiresti kui tekkis. Ilma sellestki jäime..
Ja siis.. ja siis läksime Alariga randa! :) Laura jäi töötajate "koosolekule". Toimub see omaniku paadil ja päris pikaks on teine veninud.. 6h möödas juba. Aah... kadedus! Lohutame end mõttega, et küllap ta pandi pühapäeval toimuvaks boat partyks paati küürima :D
Rannas oli mõnus nagu alati ja kui veel eile olin valmis käsi südamel vanduma, et aussies paistev kollane kera on tehis/võlts, siis täna jätan need karmid sõnad kirja panemata. Lõpuks võttis ta ka mind! Olen rahul!

Pilte lisan siis, kui see asi, mida siin hostelis internetiks nimetada julgetakse, uuesti normaalselt tööle hakkab.
Bye!