Veidi enam kui kolm nädalat jäänud ja..

ja väike kurbuse uss tahab juba praegu vägisi sisse vingerdada.

Neljapäeval saatsime Kristina Londonisse ja seega õnnestus isiklikult ärasaatmispeo võlu ja valu kogeda. Kurja... võrdlemisi raske on ikka kogu siinset elu ja sõpru/perekonda (ning loomi :D) maha jätta. Olgugi, et see pole igaveseks. Reede möödus ühesõnaga suht tumedates toonides. Ei julge meie ärasaatmispeole mõeldagi :P

Jaaa..
Pole enam päris nii, et kui tunned kellestki puudust või tahad näha naeratust, mis päikese pilve tagant välja tooks, siis helistad ja saate kokku. Siiski.. thank "god" for Skype! Vähemalt midagigi :D
Minu kõige suurem hirm hetkel ongi pigem vanadest nägudest võõrdumine. Küll seal kängurumaal kuidagi hakkama saab. Its not like I have a choice :D
Lihtsalt... aussies olles võib juhtuda, et peale pikka väsitavat päeva kuskil põllul *cough*võimõnelpimedaltänavanurgalseistes*cough* tundub lihtsam magamaminek/teiste backpackeritega seltsimine, kui tunnike arvuti taga klahve tippida. On juhtunud ka Eestis olles. Ma loodan, et päris võõraks ei jää sellegipoolest keegi. Vastasel juhul luban tagasi jõudes end munadega loopida :D

Reisiks ettevalmistustest..
No need liiguvad ikka suht teosammul :D Tundub, et kõik lükkub tavapäraselt viimasele minutile ja kohale jõudes avastad, et nii mõnigi asi jäi koju diivani äärele vedelema. Aga... no worries! :D kui see just mõni dokument ei juhtu olema..


No see postitus kukkus nüüd küll päris läila välja. Bear with me! :)

You've been granted a visa!

Nonii, viimane aeg järjekordne sissekanne nö reisipäevikusse teha :D Kui päris aus olla, siis see on mu teine, loodetavasti õnnestunum, katse :P Nimelt kustutasin eelmise postituse pool minutit tagasi oma lolluse ja ettevaatamatuse tõttu kogemata ära... hale fail, khmm :)

Here we go, again!

Neljapäev oli SUUR päev! Laura sai viimasena meist oma uhiuut passi katsuda ja see tähendas ainult üht - ülepeakaela aussie bürokraatiasse sukeldumist e. asusime innuga viisataotlusi vorpima :D Esimene oli muidugi vaevaline ja võttis kogu muu kõrvalise tegevusega vist lausa tunnikese. * Siinkohal SUUR tänu naabritüdrukutele, kes printimiseks paberit laenasid! U will be remembered! :D * Teised kaks olid sisuliselt copy-paste esimesest... ja nii nad tehtud saidki!
Kui juba, siis juba... broneerisime kohe ka lennupiletid. Lennukisse pressime siis end Tallinnas 18ndal oktoobril ja samal õhtul tutvume juba Londoni öö(m)eluga :D Järgmisel õhtul lahkub lend Kuala Lumpuri ja 21. oktoobri varahommikul näevad kängurud kolme paistes eestlast :P ja nii ongi!

Viisataotlused vaadati läbi loetud tundide jooksul ja peale väikest tähistamist koju jõudes mailboxi kontrollides leidsin sealt juba "You've been granted a working holiday visa"... sel ööl olid unenäod eriti ilusad :)

Uuh, uskumatu... its really happening!

Esimene postitus!

On septembri algus ja see tähendab, et meie (Alari, Laura ja Martini) eeldatav lahkumisaeg on nii umbes-täpselt pooleteise kuu kaugusel. Esialgne plaan näeb ette 19ndal oktoobril lennukile istuda ja mõneks ajaks kodumaa tolm jalgelt pühkida :) Nüüd tundub, et kuupäev sai üpriski optimistlikult valitud. Kaks meist ootavad hetkel passi ja seega pole ka viisasid ning nende taga seisab omakorda lennukipiletite broneerimine ja siis on veel reisikindlustus... aga.. we'll make it, hopefully! :D

Nonii, keegi istus juhtme peale ja mõte ei liigu enam ei tagasi ega edasi. Kurja! :D
Nii palju siis sisukast sissejuhatavast postitusest..

I'll be back!