Pildid majast ja CHOGM Perthis

Perthis toimub sel nädalavahtusel CHOGM (The Commonwealth Heads of Government Meeting). Et see tähendab erinevate riigipeade linna saabumist, siis võite ette kujutada turvameetmeid, mis nende turvamiseks käiku on lükatud. Täna mõjutas see otseselt juba ka minu kojusõitu, sest Star Tracki juures pidin 15 minutit ootama, et tänav liikluseks uuesti avataks. Oleks siis midagi näinudki! :D 
Just kuulsin uudistest, et ka esimene arreteerimine on tehtud. Ohvriks langes lavatööline, kes CHOGM üritusega otseselt seotud ning hommikul tööle üritas minna. Kohus lasi mehe järgmise istungini kautsjoni vastu vabaks, kuid teda võib väidetavalt oodata kuni 1-aastane vanglakaristus. Küllap pääseb kergemalt. Ilmselt on see kõik aga tühiasi võrreldes sellega, mis homme toimuma hakkab, kui Inglismaa kuninganna Perthi saabub. Kui kõik plaanide kohaselt sujub ja keegi tema elu kallale ei kipu, siis peaks vanaproua ka South Perthi külastama. Swan Riveri kallastel toimub laupäeval grillfestival, kus kuninganna ning prints Philip rahvaga kohtuvad. Sellist võimalust ei tule just tihti, et Kuninganna Elizabeth II oma silmaga näha saab. Eks ma üritan seda kasutada, kuigi ega see kerge olema saa, sest üritusele oodatakse kümneid tuhandeid inimesi :)


Ja lubatud pildid meie kodust :))))

Maja eest

elutuba ja köök

 

minu tuba ja voodi, suht sisustamata veel :)

ja maja aia poolt vaadatuna

Perfect week

Hei!
Et X-factorini (üks mitmest Austraalia talendisaatest, mille maha magamine oleks suur patt) on veel nõks aega, siis jõuan ehk eelmisel nädalal toimunu kõik kokku ilusasti võtta :)

Alustustaks sellest, et eelmine nädal oli SUPER! Hea avapaugu andis sellele ilmselgelt see pühapäeva öösel vastu esmaspäeva toimunud pingete maandamine linna erinevates pubides, baarides, klubides. Seda jään ainult heaga mäletama, teisiti polekski võimalik. Oma vähesest rahast sain ka lihtsalt lahti.. ahh, no money, no problems! Nii nad vähemalt räägivad.

Esmaspäeval-teisipäeval tööd polnud. No teisipäeval iseenesest oli, aga mul õnnestus mõnusalt sisse magada (pea 3 tundi). Probleeme sellest õnneks ei tekkinud ja kolmapäeva hommikul olin naksti Star Trackis kohal. Ega sel öösel väga magada ei saanudki, aga sellest hiljem. Üllatusena oli puhkuselt tagasi vana ülemus, kes mu veel äragi tundis. Viimati nägin teda vahetult enne Eestisse minekut ehk juunis. Mäletan, et veel nädal enne mu viimast tööpäeva seal pidas ta mind pidevalt kellekski teiseks :D Nüüd, aga tuletas nimegi meelde.. kummaline asi on see inimese mälu. Igatahes, tööpäeva lõpus tuli juttu rääkima ning uuris kauaks ma siia jääda plaanin. Mu vastus pidi talle meeldima, sest sellele järgnes pakkumine, millest ma kinni haaramata ei jätnud. Pakkus ta mulle nimelt teist töökohta, mis poleks nii füüsiline kui praegune. Leppisime kokku, et järgmisel hommikul laseb ta mu välja õpetada ning ülejärgmisel langetan oma otsuse. Töö ise seisneb õigete pakkide konveierlindilt maha võtmist ehk kui saadetis läheb Lääne-Perthi, Põhja-Perthi + veel mõned, siis võtan need lindilt ja sorteerin vastavalt sihtkohale. Lihtne! No võibolla mitte alguses. Esimesed 2 tundi olin suht peata, aga kui lõpuks minu piirkond ja tänavad pähe hakkasid kuluma oli vaatepilt juba teine. Ahjaa, see töötaja, kes selle koha peal enne oli, sai enda asendamisest teada 10 minutit enne tööpäeva algust. Ega ta just õnnest ei säranud seal. Jäi mulje nagu oleks koht minu jaoks vabaks tehtud. Aga no mis.. ma olen seda väärt küll! :D Reedel otustasin siiski, et eelistan oma endist tööd ja seda ma siis nüüd jälle teengi. Miks nii? Esiteks oli uus ametikoht igav ja teiseks, tõenäosus seal mingi lihas ära tõmmata oli kordades suurem. Oleksin ma seal enamuse ajast lindi kõrval tühja passinud ja kui lõpuks midagi rasket tuleb, siis on lihased täiesti külmad. Kogesin seda juba esimesel proovipäeval. Õnneks tuli nädalavahetus kiirelt peale. Nüüd siis töötan vajadusel seal, kus parasjagu kedagi vaja :) Mulle sobib!

Nii, töönädal sai kokku võetud.
Mainisin enne kolmapäeva ööd ja seda, et see suhteliselt unetult möödus. Jep, juhtus see, mida ma juba oktoobri algusest olin pingsalt ja suure põnevuse oodanud. Triin sai pisitütre!!!!!!!!!!!!!!!!!! Aega läks, aga noh.. kaua tehtud kaunikene! Palju, palju õnne teie, enam sugugi mitte nii pisikesele, perele! :) Ei oskagi kohe sõnu valida.. neid õigeid ja ilusaid ja rõõmsaid ja toredaid ja julgustavaid. Küll ma midagi selleks ajaks välja nuputan, kui koju lendan. Aga suured-suured tänud, et helistasite! Selline rõõmus uudis enam unele väga kohta ei jätnud, aga keda see üks unetu öö sellise uudise kõrval huvitab :D Sellised avalikud õnnesoovid siis...

Tööl läks hästi, Triin sai tütre... ja meie MAJA! Kolmapäeval sai esimesed asjad siia toodud ja neljapäeva öösel ka esimene öö veedetud. Ma ei või kui hea uni siin on! Ja kui lahe ning hubane maja! Üldse on siin nii kuramuse lahe. Ma/me oleme kõik ÜLIrahul! Ja omanikud on toredad. Laenasid meile käru, et saaksime mööblit liigutada ning andsid meile kasutamiseks teleri ning diivanilaua. Peremees käib ning parandab vajadusel erinevaid vidinaid. Üks laevalgusti hakkas meil siin suitsema :D Nüüd plaanib need terves majas välja vahetada.. andku minna! Lisan homme majast mõned pildid, siis saate veidi aimu, kus ma elan. South Perthis võib end eliidina tunda küll. Näeb siin majade vahel nii Ferrarisid, Porschesid, Bmw M3/M5/M6 on igapäevased nähtused jne jne jne. Mainides, et kodu asub South Perthis venivad teistel näod päris pikaks ning nukraks.. Jah, panime kümnesse! :) Midagi juurde küll tahta ei oska. SUPER! Lausa ootad, et töölt tagasi koju saaks. Midagi neile, kes huvi on tundnud - 36 Tate Street, South Perth, Western Australia, 6151 :)

Viisa osas uudiseid rääkida pole ehk säilib võimalus minu kiirest naasmisest. Kahjuks!
Miski jäi nagu kirja panemata.. nojah, kui meenub, siis lisan homme koos piltidega. Seniks, olge mõnusad ning optimistlikud! :)

Üks kuradi hea nädalavahetus oli!

Sel nädalavahetusel läks kõik täpselt nii nagu ühel mõnusal nädalalõpul minema peakski.
Alustame ilmast. Seda ei saa kuidagi mainimata jätta :D Eks ole vaja veidi teile nina alla ju hõõruda. Laupäev rõõmustas meid pilvitu taeva ja 27C soojakraadiga, kõrvetavalt kuum kollane kera pea kohal säramas. Ka parima tahtmise juures ei saaks ilmale midagi ette heita. Kurb kohe! :) Sellega muinasjutt muidugi ei piirdunud. Pühapäeval keeras ilmavana kuumakraani lõpuks korralikult lahti ning kostitas Perthi 37C kraadise kuumusega. Mmmmmõnus!

Laupäevast pühapäevani toimusid Swan Riveri kohal nö lennupäevad ehk võis igasugu tiivulisi taevas vigurdamas näha. Päris muljetavaldav show. Eks sel kõigel oli oma varjukülg ka. Hommikuti just eriti kaua magada polnud võimalik, kui kõrvus lennukimootorid pinisemas. Pika peale muutus päris tüütuks, aga kaks päeva elab üle küll. Mis teha, kui me nii eksklusiivses kohas elame! :D Elamisega seoses - me saime maja!!! Selle sama, millest ma siin eelmises postituses jahusin. Ma olen ikka väga rahul. Aed ja rahulikum piirkond.. super! Täna saavadki allkirjad antud ja kolmapäevast läheb ilmselt kolimiseks. Kui seda kolimiseks nimetada annab. Mul isiklikult asjad kotti, kott selga ja minek. Pole nagu seda mammonat, õnneks :)

Eile oli küll pühapäev, aga et mul täna tööpäeva ei olnud ja Rainer alustas enda oma alles kell 4 päeval, siis.. PIDUUUU! Siin pole pühapäevases peos ja trallis samas midagi imelikku. Kui te vaid näeksite neid pubisid ja baare siin nädala viimasel päeval - TÄISMAJA! Austraallastel on kombeks pühapäeviti väljas sporti kaemas käia. Ikka pint õlut kõrvale ja kogu hingest rugbyle kaasa elama.. rägbi fenomenist pole ma siiani aru saanud ja ega vist saagi. Eilne matš toimus igatahes Uus-Meremaa ja Austraalia vahel. Kiwid panid ürituse kinni muidugi. Jaaah, umbes-täpselt nii palju ma kogu sellest asjast jagangi - Uus-Meremaa on kõva rugby riik! :D Raineriga me spordile siiski ei keskendunud. Peas(minu omas siis) valmis veeretatud plaanist paar pinti õlut kuskil pubi väliterassil alla libistada.. ütleme nii, et see purunes juba enne esimest pinti, Raineri süül! Alustatud sai hoopis klassikalise rumm koolaga. Selline avalöök tähendab enamasti pikka õhtut linna peal ja nii ka läks. Koju jõudsin ma siis, kui teiste äratuskellad hommikut kuulutama hakkasid. Seekord siis niimoodi :)

Uni on.
Ole mõnusad!

Still alive and kicking :)

Hey!

Viimasest postitusest on palju vett ookeanisse(!) voolanud :) On vist viimane aeg endast natuke elumärki anda ning kirja panna see, mis vahepeal mu elu vürtsitanud on. Olgu kohe mainitud, et mu elu on selle kahe viimase nädala jooksul võrdlemisi vürtsivaba olnud :)

Nii..
Töötan ma endiselt Star Track Expressis ehk teen laotööd. Töötunde on seni küll vähe kogunenud, aga siiski piisavalt, et eluga ilusti toime tulla, säästmine on muidugi teine teema. Viimase jaoks jääb juba tööpäevadest puudu. Pole seal täisnädalat veel kirja saanudki. Lahkuda ei plaani ma sealt aga ilmselt niipea, kui just mingit väga head pakkumist ei saa (ebatõenäoline). Piinlik tunnistada, aga mulle isegi meeldib seal (raudselt sõnun praegu ära ja homme läheb viltu kõik, mis vähegi võimalik). Suurimaks plussiks on asjaolu, et pärast tööpäeva on mul põhimõtteliselt terve päev ju vaba. Seda isegi juhul, kui ma peaksin pärast töö-ööd uuesti põhku keerama. See on pannud mind mõtlema, et ehk peaks mingi lihtsa töö veel päevaseks ajaks juurde vaatama. Mõistuse piires. Katki pole ka vaja end nüüd rebida :) Star Trackist veel nii palju, et nägin lõpuks need Eesti tüdrukud ära kellest ma nii palju kuulnud olin. Lahe vaadata, kuidas nende ilmumine kogu lao kihama pani :D Toredad tüdrukud ja hea oli tööl vahelduseks eesti keelt rääkida ning samal ajal teiste hämmeldunud nägusid silmanurgast jälgida. See lõbu kestis kahjuks ainult kaks päeva, sest järgmiselt nädalal võtavad nad juba suuna Eesti poole. Jaa.. tahaks isegi seda kojumineku ärevust hetkeks tunda :) See on ületamatu! Siiski loodan, et minul see tee veel nii pea jalge ees pole. Selleks ka esimesed sammud astutud ehk viisataotlus sisse antud. Fingers crossed ehk pöidlad pihku (ka teil, kes te mind järjepidevalt tagasi üritate meelitada. Vaevalt te mingit õnnetusehunnikut seal taga igatsete:) Loodame parimat ja kui seda ei tule, siis võite mind vanglasse külastama tulla. I'm staying! :D

Tööjutt sai küll juba räägitud, aga ei saa mainimata jätta, et Thrifty'st oli mulle helistatud ja voice mail jäetud. Personalijuht, olles kuulnud, et mul oli ühe töötajaga probleeme, tundis huvi, et ehk ma sooviks tagasi tulla ja veidi rääkida. Et ma nendega enam mingit kokkupuudet eisoovi, siis ma tagasi helistama ei hakanud. Uudishimu on muidugi suur :)

Räägime majaotsingutest. Vahepeal juba tahaplaanile vajunud otsingud said uue hoo sisse ja seekord tundub asi meie võiduga lõpevat. Ei tahaks veel hõisata, aga... fuck it.. JESSSSSSSS! Maja asub siinsamas South Perthis ning suhtlemine toimub otse omanikuga. Käisime seda eile kaks korda vaatamas ja no... väga hubane maja privaatse aiaga. Omanik tundus ka ülitore ja sõbralik ning täna saatsid meile juba paberid vormistamiseks. Rent on South Perthile iseloomulikult kõrge, aga et kõik on käe-jala juures, siis see on seda väärt. Elutoas on gaasikamin ning suvel jahutab maja konditsioneer, mis jaotab vajadusel õhku kõikidesse tubadesse. Otseseks naabriks on ülemkohtu kohtunik ning naine on tal vist prokurör, teised naabrid pidid ka sõbralikud olema. Saame näha, loodetavasti! :) Ahjaa, Austraalia päevaks (26 jaanuar), mis on siin ehk olulisemgi sündmus kui aastavahetus, suletakse majaesine tänav ning kohalikud tulevad tänavale pidutsema. Mulle meeldib!

Sai vist kõik öeldud?
Auto liigub, tervis on korras, pühapäeval 34C sooja(mis muidugi ei kesta, sest on kevad), töö on ka nagu olemas, linna vahel liiguvad juttude järgi värskelt riiki saabunud Eesti gängid, Laura sai ka oma farmiaja tehtud.. jah, kõik tundub lõpuks ometi sujuvat! Ma tõesti loodan, et selle viisaga mingeid komplikatsioone ei teki.

Olge mõnusad ning päikest!
:)

Hei

Kas polnud see mitte täpselt nädal tagasi, kui ma oma esimesest tööpäevast Thrifty rent-a-car'is kirjutasin?

Jah, võis olla külla. Täna kirjutan teile oma viimasest tööpäevast seal :D Tegelikult ega siin midagi väga kirjutada olegi. Otsa sai. Minu soovil. Nagu ma juba oma viimases posituses mainisin, siis sattusin ma vahetusse, mille supervisor oli.. ma ei leiagi nüüd sõnu.. bitch? Kuidas teisiti nimetada inimest, kes selle asemel, et uuele töötajale töökorraldust selgitada, seda teps mitte ei tee ning kõige tipuks jätab kogu oma olekuga mulje, et see on sinu süü, et sa midagi ei jaga. Mnjah, ausalt öeldes ei liigu selle mõeldes enam näos ükski närv :D Kogemus seegi ja tegelikult oli ju huvitav ühe ülemaailmse rendifirma köögipoolt näha. Suht räpane teine, autosid silmas pidades. Tulevikus, kui Austraalias(Perthis) autot rentida soovite ning Thrifty ja miski muu sõelale jäävad, siis igaks juhuks valige see "miski muu". Ehk saate auto, mille topsihoidjad ning käigukang polegi kleepuva Coca-Colaga kaunistatud ;) Teiste Thrifty teeninduste kohta ma igaks juhuks sõna ei võta. Väikeses Eestiski erinevad sama keti teenindused nagu öö ja päev.

Päris töötu ma siiski pole. Võimaluse korral harrastan jälle Star Tracki ja neid mõnusaid pruune kaste, mida seal loopida saab. Tore on ju LCD telerite ning monitoride otsas turnida, et hiljem need siis ilge mütsuga konveierlindile lennutada. /sarkasm

Eelmisel nädalal töötas seal muide keegi Kristi, Eestist. Ma isegi aiman, kellest see tõstukijuht jahus. Pidi kena tüdruk olema :D Eesti neiud kipuvad igal pool hästi meelde jääma. Huvitav fenomen, kas pole?

Lisaks sattusin samasse vahetusse ühe nigeerlasega, kellega Frucoris koos pudeleid sorteeritud sai. Mis te arvate, mis ta esimesed sõnad olid? Ah, mis ma siin ikka. Nagunii panete võssa! :D Sealt kõlas "Hey, BOSS!". Ja ta kippus ennast kordama. Teiste näod pärast sellist fraasi olid muidugi kergelt küsimärgi kuju. Nalja peab aga saama :) Esmaspäeval uuesti. Kell 2 öösel. Woo-hoo! :))

Eile alkopoes käies tuli meelde, et ma polegi maininud, kui mugavaks siin inimeste jaoks alkoholi ostmine on tehtud. Autost väljumine pole sugugi kohustuslik. Lihtsalt sõidad poe ette, sinu juurde lippab teenindaja ning täidab kõik su soovid(peaaegu). Laisad austraallased. Ei oskagi seda teistmoodi kommenteerida.

Kinos sai samuti käidud. Esimesena läks loosi Johnny English: Reborn. Peaosos mängib Rowan Atkinson(Mr. Bean). Et selle treilerit näidatakse televusseris söögi alla ja peale ning see tundus tõepoolest naljakas, siis ootused olid märkimisväärselt kõrgel. Teadagi, mis sellisel juhul enamasti juhtub. Kaardimajake kukkus kiirelt kokku. Jah, oli humoorikas ja lõbus, aga kas leidub veel komöödiaid, mis poleks etteaimatavad? Jättes välja asjaolu, et treileris olid kõik vähegi naljakamad stseenid juba kenasti esindatud.. Ajaviiteks käib küll ning teistele meeldis. Ehk on viga minus siis(õige vastus sellele on "ei!" muide).

Käisin veel ka The Abduction'it vaatamas. Peaosas Taylor Lautner(mingi tiinekate lemmik). Ma ei osanud sellest midagi arvata ega oodata ning üllatusin meeldivalt. Sisu poolest sarnane Bourne'i identiteedile, mis pole sugugi halb asi. Võib täitsa soovitada. Midagi väga sügavat ning ettearvamatut oodata muidugi ei tasu :D Selline siis seekordne Martini filminurk. Lisa juba järgmisel nädalal :)

Elu on aga ilus ja muretu. Või no sellisena ma seda vähemalt hoida proovin. Kaks kuud suve alguseni..

Olge mõnusad!