Selleks korraks siis kõik :)

Nagu naksti Eestis tagasi ja.. no ega siin midagi muud öelda olegi :D Kalevi kommide peoga suust sisse ajamise kõrvalt on nagunii raske midagi pikemat kirjutada.

C'ya! :)

Tuhapilved, tuhapilved..
Huvitav, mis siis saama hakkab, kui kätte jõuab minu kord lennukisse astuda? Need pilvekesed hõljuvad juba varsti terve nädal Austraalia kohal, ikka ühelt rannikult teisele ja ei kavatsegi edasi liikuda :D

Mis veel?
Alar sai lõpuks tööle! Läks kaheks nädalaks 150km ülespoole kiva korjama. Good for him. Nagu ta ise ütles: "saab musklit kasvatada" :D Ja ega rahagi mööda külgi maha jookse.
Meil on suht rahulik töönädal. Eelmise nädala madness on otsa saanud ja homme jääb tööpäev sootuks vahele, sest teisel rannikul tähistati esmaspäeval kuninganna sünnipäeva ehk veokid kaubaga hilinevad. Ei saa öelda, et ma selle üle väga kurvastaks :)

Okei, time to go! Õhtune vahetus algab juba vähem kui 50. minuti pärast.
C'ya! :D

Mul mittemillestki ei ole..

Mitte millestki, mis teile vähegi minu elu juures huvi võiks pakkuda, pole kirjutada..

Tulevastele viisa taotlejatele, kes veel kursis pole, olgu aga öeldud, et kopsupilt on vahepeal moodi läinud ja seda nõutakse nüüd pea kõigilt. Tähendab see pikemat viisataotluse rahuldamise aega.
Linnalegendi järgi on selles süüdi keegi eestlane, kes tuberkoloosiga Austraaliasse tuli. Go figure!? Ma seda tuberkoloosi muinasjuttu väga uskuda ei tahaks, aga samas suhtun ma sellistesse juttudesse alati kerge skepsisega :D Raske uskuda, et ühe juhtumi pärast muudetakse kõigi Eesti backpackerite elu keerulisemaks. Samas, tegu on Austraaliaga ja igasugustesse riiki toodavatesse taimedesse, loomadesse ja haigustesse suhtutakse siin ülima ettevaatlikkusega..
Eks see eestlaste maine siin Perthis on ka kergel allkäigu teel. Ei hakka lähemalt seda siin lahkama, aga ei imestaks kui varsti meile siin altkulmu vaadatakse. Tööandjate silmis on eestlased aga endiselt kõvad töörügajad ja vaevalt see arvamus nii pea muutub. On see ju suuremas jaos tõsi, eriti kohalike kõrval :D

põrgutule kuma paistab

Tervitus! Siin järjekordsed kirjaread tööst surmväsinud Martinilt, et kodustele elumärki anda ning toimuvaga kursis hoida :D

Pärast esmaspäevast riigipüha on tööl tappev tempo taha lükatud. Kaks vahetust järjest on alanud kell 2 öösel ja kestnud 9ni hommikul. Õhtusedki vahetused on tavapärasest pikemad. Küllap on seda kaupa nende ladudesse nädalavahetuse ja riigipüha ajal ikka omajagu kogunenud. Töötundide koha pealt loomulikult hea uudis, aga väsimus tahab vägisi peale kippuda. Tänase õhtuse vahetuse jätan vahele, kuigi ega seda mulle täna veel pakutud olegi.. meile helistatakse nimelt pärast iga lõppenud vahetust ja antakse teada, millal meid uuesti tööle oleks tarvis. Meie otsustada jääb minek. Heh, jääksidki süümepiinad olemata, et tööle "ei" ütlesin :D Homme hommikuks meid ikka tahetakse, ma loodan.. aga mitte seda ei tahtnud ma tegelikult hingelt ära saada :D

Here it comes! Mul on üks hea uudis ja üks halb uudis. Valige, millist enne kuulda soovite. Head jah? Tore! Müüsin eile oma auto maha :) Ja noh, põhimõtteliselt sellega kogu emotsioon ka piirdub, sest mingit kergendustunnet pole. Ja halb uudis (minu jaoks vähemalt :D) Ma põlen põrgus ereda leegiga! Omanikuks sai lapseootel noor ema. Täiesti... ma ei tea! MIKS!? Kas ta endale midagi muud ei võinud leida!? Ma ei maininud selles kuulutuses sõnagagi aegunud "yellow stickerit" (ehk autoga tegelikult liigelda ei või). Läksin selle peale välja, et auto ostab mõni pohhuistist backpacker, kes lisaks kõgele muule mulle veel ka ülimalt ebasümpaatse mulje jätab. Kogu selle aja, kui ta proovisõitu tegemas käis, suutsin mõelda vaid sellest, et kas peaksin talle kõik ära rääkima või mitte. Sellised süümekad olid! Siiamaani on. Lohutasin end veel mõttega, et äkki pärast proovisõitu tal ostuhuvi kaob, aga näete siis, mis juhtus.. KURAT! Austraalia mõjub mulle halvasti.

Kas see,, mida ma näen on, põrgukatla all põleva tule kuma või mis? :D
Hoidke oma südametunnistused puhtamad kui minu oma! :D

Tervist, Eesti suvitajad! :)

Uskumatu, et viimasest postitusest on juba pea nädal möödunud. Ma tõesti ei tea millega ma siin vahepeal nii pingsalt tegelenud olen, et pole kirjutamiseks aega leidnud :D Tööga vist..

Reede ja laupäev said Marvini, Liisi ja Tervo seltsis veedetud. Nüüdseks on nemadki siis Austraaliast lahkunud. Tundub, et enamik siinviibivatest eestlastest kavatseb suureks suveks Eestisse tagasi minna. Eks see Eesti suvi on tõesti midagi muud, kui siin kogetav. Kas teadsite, et Austraalias läheb ka suvel kella kaheksa paiku pimedaks? Minu jaoks seostuvad suvega just pikad valged õhtud ja peaaegu olematud ööd ning õhk, mis on täis tulel säriseva grill-liha lõhna.. :) Milline IDÜLL! :D

Aga mis me sellest Eestist! Praegu on vaja Austraaliale keskenduda! :D
Laupäeval käisin Commonwealthis ja avasin uue pangaarve. Seni olen hakkama saanud Bankwesti kaardiga, aga sellega pole Austraaliast väljaspool midagi peale hakata - puuduvad Visa/Mastercardi märgised. Netipangas saan samuti ainult siseriiklikke makseid teha ning seegi ei lõhna just turvalisuse järgi. Sisselogimiseks on vaja kõigest kahte muutumatut parooli ja edasi võid teha, mida hing ihkab. Selliseid asju nagu pin-kalkulaator või koodikaart nad ei tunnista :D Isegi maksekorraldusi pole vaja koodiga kinnitada. Ainuke hea omadus Bankwesti juures on see, et palgad kipuvad just sinna kõige kiiremini laekuma. Commonwealthis on aga kõik teised puudused kaetud, mis tähendab, et mul on võimalik Eestis ka oma viimane palk laiaks lüüa :D Bankwestis ma sellele nii kergelt näppe taha ei saaks ajada. Selline kergelt hariv jutt siis teistele Austraaliasse tulijatele. Teistel pole selle infoga vist midagi peale hakata :) Mahavisatud minut(id)!

Automüük on endiselt seal, kuhu ma selle eelmisel nädalal jätsin. Mõtlesin, et võtan täna uuesti kätte ja viin backpackeritesse kuulutused, aga et tänane vahetus algas juba kell 2 hommikul/öösel(ja homme jälle), siis on kerge surm peal. Ka pärast lõunauinakut. Nii palju olen siiski teinud, et aku sai uuesti elule turgutatud ja autost uued pildid tehtud (no, et keegi ära ei tunneks, et seda alles nädal tagasi natuke odavama raha eest ja numbrimärkideta pakuti :D). Ma millegipärast arvan, et ma siiski ei suuda heausksele ostjale näkku valetada ja lobisen kõik vead välja.. kes mind selliseks kasvatas!? :D

Hmm, selleks korraks siis jällegi kõik.
Olge tublid ja üritage vähem rannas päikest võtta, solidaarsusest minu vastu või nii! :D

Näed siis, 100 postitust täis!

Tõsilugu! Eelmine postitus oli mu 100. siin blogis. On seda nüüd vähe või palju jäägu teiste otsustada, aga enda vaatevinklist võetuna on seda isegi üllatavalt palju! Blogi pidamist alustades ei oleks ma kunagi arvanud, et teid asjade käiguga nii tihedalt kursis hoian. Pigem kartsin, et kogu see ettevõtmine hääbub minu laiskuse ning vähese huvi tõttu :D Praegu tagasi vaadates.. hea, et seda ei juhtunud! Positiivset tagasisidet on päris rohkelt tulnud ning eks see mind tagant ka utsitab. Uskuge mind, enda jaoks leiaks ma alati mingi vabanduse, miks miski tegemata jääb. Laiskvorsti tunnus, ma arvan :D
Eriti tore, ja ehk isegi hirmutav, on kuulda, et blogi loevad ka sõprade vanemad ja inimesed, kellega igapäevaselt ehk ei suhtlegi. Mõelge, peaaegu terve Austraalia elu on siia laiali laotatud kõigile lugemiseks.. Aga ma ei kahetse, veel mitte :D Seega, keep going ja kui samas vaimus edasi läheb, siis selleks hetkeks, kui Eesti õhku ahnelt ninna ahmin, on 6000 blogiklikki koos.

In other news. Täna sai lõpuks viimane lennukipilet ostetud! WOHOOOOOOOOO! Home sweet home!
Jajaa, juba on kuulda, et mu blogipostitused on liiga härdad ja koduigatsust täis, mis omakorda ka teisi koju igatsema paneb, aga no... KODU! Selle vastu ei saa ju! :D
Piletiost ei saanud muidugi prohmakata mööduda! Pileti eest makstud, avastasin, et ostsin selle päev varasemale lennule. Viga sai muidugi kohe parandatud, aga pool hinda pidin sellegipoolest juurde maksma. Ma ikka oskan. Tõsiselt, viimasel ajal saan ma kõigega "hakkama"! :D Vähemalt on nüüd kõik justkui(!) valmis. Ma ei kahtlegi, et tagasiteel tuleb veel üllatusi..

Auto on endiselt müümata. See minu "kindel huviline" pole rohkem ühendust võtnud ja ega väga ei imestagi. Kuulutuse võtsin ka hetkel netist maha. Tuleb uued pildid teha, aku täis laadida ja uuesti turule lüüa. Ehk peaks siiski juttu muutma ja üritama rumalaid liimile tõmmata? Tean, et see poleks minust kena, aga.. kurat, iga päev müüakse ilusa jutuga maha kümneid samas seisus masinaid! Miks ma peaks paremini käituma? Et öösel magada saaks.. oi, ma ei tea. Näis, näis.

Tänan tähelepanu eest!
See ya! :)