Väss..

Uuh, pole ammu nii väsinud olnud. Selline nädalavahetus on olnud, et.. jaaaah! :D
Reedel oli pidu(kas keegi üldse imestab?), laupäeva hommikul kella kuueks tööle, 2h tööd (äikesetormiga istanduses olla ei tohi), tagasi hostelisse, Manjimupi, tagasi Pembertoni Marvini sünnipäevale, kell 1 öösel videokõne vanaema ja isaga, hommikune äratus ja teise tuppa ümber kolimine.. suht läbi on võtnud. Pole vist enam SEE noorus, mis oli võibolla 2a tagasi :D Ah, mis ma jutustan, pole ma nii vana veel midagi. Kirsturaha võiks muidugi vaikselt korjama hakata.. pidid teised päris kallid olema :)

Mida ma siis nüüd teen!? Võtsin just kõik nädalavahetusel toimunu paari lausega sissejuhatuses kokku..
Kirjutaks midagi lahti siis?

Reede. Reedel oli nagu ikka väike chillimine villa (lihtsalt selline "hüüdnimi" majal, villaga pole sel midagi ühist, uskuge mind) tagahoovis. Mis seekord teisiti läks oli see, et pidu jätkus kella kümnest Social Clubis, kus oli sel nädalal isegi DJ plaati keerutamas. Keskiga oli tal küll 15-20. aasta tagune möödanik, aga noh, ajas asja ära :D Väike vaheldus vähemalt. Kõik olid rahul ja rahvast oli uskumatult palju.

Laupäev. Laupäeval tähistas Marvin oma 22. sünnipäeva. Nagu eestlastele kombeks oli laud head-paremat täis ja pidu oli väga meeleolukas. Järgmine nädalavahetus siis Tene sünnipäev..
Öösel jõudsin veel Skype'i, kus vanaema mulle juba kohe alguses ära pani. Kuidas see oligi... "oi, martin.. oiii.. sa oled paksemaks läinud... põsed on ka punnis... nii tore!". Kui juba tema sellest aru saab, siis.. tulevik saab mul ilus olema. Tere tulemast 100kiloste klubisse! WOOHOOO! :D Aga sinna on veel natuke aega, kuigi 90 pole vist enam mägede taga. ÄGE!

Pühapäev. Täna kolisin oma asjad uude tuppa.
See pidev, lausa ürgne tung tuba oma uriiniga märgistada.. MILLISE KIVI ALT TE TULETE!? Kui see mu tokaaslastele ikka nii väga meeldib, siis siin on 20 eestlast, kes on valmis kõik oma ihuhädad sinna maha panema! Nüüdseks peaks see igatahes minevik olema. Uus tuba on üks puhtamaid siin. Ei olegi enam laudas elava ja sõnniku sees püherdava sea tunnet :)

Ongi kõik.
Päikest ja olge mureta! No worries, mates! :))

THIS is..

... fuckin unreal!!! Why do u have to piss in my fuckin room!!!

no nagu oleks inglasest vähe. sakslase äratasin just kogemata unest. tõusis üles ja kuses toa nurka. ma PEAN tuba vahetama! See ei ole normaalne. Või on? :D

mõned klõpsud tänasest tööpäevast

töökaaslased :) 

Davide & Cyril (vastavalt itaallane ja prantslane)

Ja ongi nädala selgroog murtud!

Eile oli Australia Day. Kui veel esmaspäeval ei osanud ma selle kohta midagi öelda, siis tänaseks olen end natuke harinud. Sel kuupäeval 1788 aastal lõid inglased siin oma esimese koloonia..või midagi :D Igatahes suur pidupäev kohalikele, va põliselanikele, kes soovivad päeva ümbernimetamist Survival Day'ks või Invasion Day'ks. Võib neist aru saada küll.
Minu päev möödus tööl. Jah, saime kolmapäeval ikkagi tööd teha! Olen rahul ja kui õnneks läheb, siis töötame ka laupäeval. Mulle on see tööl käimine lõpuks meeldima hakanud. Võttis kõigest kolm kuud aega. Järgmine nädal saab farmis kolm kuud täis ja sellega koos teise aasta viisa lunastatud. Mis edasi..
Hetkel tundub tööd olevat ja kõige tõenäolisem variant on endiselt märtsi lõpuni siia jäämine. Just kuulsin, et märtsist algab siin õunte hooaeg. Võibolla peaks siin Pembertonis kohe pikemalt olema :D Or not. Eks paistab.
Aga tagasi Austraalia päeva juurde. Õhtul oli ju Harry Potteri viimase filmi esilinastus Pembertonis. Käisime viskasime ka pilgu peale. Mis ma öelda oskan.. suhteliselt uudne kogemus oli see tähistaeva all filmi vaatamine. Magamiskott ümber ja külili maha. Eriti lahe oli see, et film tuli nende PÄRIS lintide pealt. Selline vanakooli masinavärk. Filmilintide vahetudes jäi küll paar sekundit nägemata, aga see käib asja juurde :D Film ise tikkus küll vahepeal igavaks kiskuvat, aga siis vaatasin lihtsalt tähti. Romantika! :D Aga tõesti.. tundus, et kõik tähed on sul nagu peo peal ja kui ma nüüd väga võssa ei pane, siis linnutee paistis ka (nagunii panin võssa. sorry, pole täheteadlane). Ilus igatahes! :D

Aegajalt juhtub töölgi huvitavaid seiku. Ja alati polegi need meie supervisoriga seotud :D
Paar nädalat tagasi ajasime autoga mööda heinamaad emu taga. Ikka selleks, et pilti saaks teha. Mul kaamerat muidugi kaasas polnud(homme võtan).
Täna tööd tehes röökis Alar järsku, et tal on känguru ridade vahel ja on temast kõigest 4-5m kaugusel! Ja ta ei teinudki nalja! :D Lõpuks jooksis kängurule tormi, mis lõppes sellega, et too tuli minu rea peale varju ja keeras magama! Selline loom! Tea, kas oli päikesepiste saanud..
Istikute vahel võib üldse huvitavaid asju näha. Näiteks mind! Klapid peas, viinamari suus ja kerge tantsusamm sees.. no kuidagi peab end ju lõbustama!

Selleks korraks kõik.
Ehk suudan pilte ka lisada homme :)
Bye!

Jou!

Väljas kallab vihma ja kogu tänane päev on televusseri ning läpaka ees möödunud. Tööle minekust ei tulnud hommikul midagi välja. Prantslane ja itaallane ei soovinud vihma käes liguneda. Kurja! Mul oli hommikul vaim nii valmis! Isegi päikselise ilmaga on raskem ärgata, kui see täna hommikul oli :D Kurat seda teab miks ma täna nii löögivalmis olin. Raha paneb rattad käima? :D Reedel oli meil ju palgapäev ja meeleolu on vist endiselt ülev. Vaikselt hakkab raha jälle arvele kogunema(jess!), kuigi täna tekkis järsku õrn võimalus endale auto seotada. Gerry soovib nimelt oma auto maasturi vastu välja vahetada ja see hind, mis ta vana eest soovis oli vägagi hea. Maastur osteti aga 10min enne nina alt ära. Better luck next time. Ja mulle jäi raha alles :D Järgmine palk on nagunii tänu tänasele puudumisele ja kolmapäevasele riigipühale tiba väiksem.

Riigipühast rääkides.. kolmapäeval on Australian Day. Ma ei olegi uurinud, mida see endast täpsemalt kujutab. Sorry! Googeldage :D Anyways, Pembertonis on sel puhul programm kokku pandud. Juba kell 8 hommikul tehakse algust ja pool tundi hiljem lükatakse grillvorstid kurku. Kes sellisel kellaajal üldse vorstikesi sööb? Austraallased järelikult!? Õhtu tipneb Harry Potteri viimase filmi linastusega ja piknikuga "külaplatsil". Mine tea, ehk tuleb ootamatult endalegi mõte kohale minna :)

Eelmisel nädalal oli meil kokkupõrge jumalasõna levitajaga. Otse hosteli ees püüdis meid oma võrku. Nii hea meelega oleks vaielnud ja rumalaid küsimusi küsinud, aga no ei ole see inglise keel nii sorav. Kui mina pääsesin peale 20-minutilist ajupesu, siis Alar vestles temaga vist lausa üle tunni. Sellised viisakad poisid siis. Anname ikka võimaluse suu puhtaks rääkida!

Väike hosteliklatš ka. Kunagi ammu peksti ühe eestlase autol esiklaas peo käigus sisse ja löödi kirves läbi kapoti. Arvati, et auto on hüljatud. Hosteli hoovis. Yeah, kindlasti! Kõige masendavam on, et nad ei ole nõus tehtud kahju kinni ka maksma. Vaatame, mis sellest saab. Põhisüüdlane pole teab mis sümpaatne kuju ja on eestlaste pihta nii mõnegi kurja sõna lendu lasknud. Mul poleks kahju, kui see lugu nüüd lõpuks politseisse jõuaks. Ja omakohust me vaevalt rakendame :)

Muide, vaatan, et blogile tekib uusi lugejaid järjest juurde! Väga tore. Kahju ainult, et mul teile kogu aeg piisavalt palju pajatada pole :D Hommikune hambapesu ja makaronide keetmine pole ju eriti märkimisväärt sündmused.

Päikest!
PS. kahe kuu pärast on ju Eestiski esimene kevad kohal :))

Teate neid hetki, kui teid valdab täielik õndsustunne? Ei, mitte õudus- vaid õndsustunne! :D
Need on ületamatud! Lihtsalt järsku keset tänavat tunned täielikku rahulolu..
Viimase nädala jooksul on mul neid mitmeid olnud ja sellest paremat tunnet on raske leida. Seda ei põhjusta ükski inimene (jah, ma pole armunud), alkohol või just täis söödud kõht. See on.. ma ei oska seda sõnadesse panna. Lihtsalt järsku tabab sind teadmine, et oled SIIN, Austraalias, teisel pool maakera, igaveses suves ja kõik on lihtsalt korras! Suurimaks mureks on mida õhtuks süüa :D Mulle meeldib! Aga sellepärast ma siia ilmselt ju tulingi...

Rahu ja armastust kõigile! (no, i'm not high. thankyouverymuch)
Over and out!
:D

DRAAMA, draama, draama..

Ma ei oska mingit sissejuhatavat teksti siia kirjutada. Tööl on asi päris hulluks läinud.
Eelmise nädala "kokkupõrget" backpackerite ja kohalike vahel mäletate? Asi lõppes sellega, et töökaaslane, kes purjuspäi liigselt erutus ja käskis meil Austraaliast haihtuda, lasti lahti. Kahjuks jäi hullem eksemplar meie farmi alles. Sellist mindfucki (pardon my french) pole varem vist kogenudki. Iga päevaga läheb hullemaks ja tõestuseks, et ma seda kõike endale ette ei kujuta, olgu fakt, et ta käib psühhiaatri juures ja sööb peoga ravimeid :D FUN FUN FUN! Kaks uut tüdrukut lastakse tema pärast järgmisest nädalast lahti. Üks on kuulmispuudega, btw. Olevat Deani arvates upsakas (ilmselt võttis täna liigselt sõna, kui meie kullakallis supervisor jälle ära keeras). Ja prantslanna... tundub, et ta kardab veidi Deani ja pole julgenud/tahtnud tööle minna. Nooojah..
Rahulik ja võrdlemisi tuim nagu ma üldiselt olen.. kaua ma seda ei kannata. Ärge siis imestage, kui näiteks järgmise postituse teemaks on töö kaotamine :D Ma ei tulnud siia oma närve rikkuma.

Tööst veel nii palju, et tänasest nopime puudelt viinamarjakobaraid, mis kuue nädalaga küpseks ei saa ja võivad seega korjatud saagi maitset muuta(sorry, ei oska seda paremini sõnastada). Olen ma kirjutanud, et korjamine toimub traktoriga. Inimene ei pea põhimõtteliselt üldse kätt külge panema. Masin väristab istikuid ja viinamarjad kukuvad anumasse. Meile jääb ehk au nõrgematelt istikutelt väiksema saagi korjamine. Masin suudab päevas 9 tonni koguda, inimesed umbes 1. tonni. Istikuid aianduses on 125 000. Meie käed on neist kõigist üle käinud.. päris zürr! :D

Muidu on kõik hästi. Nina veel vaikselt tilkumas, kui seda postitust siin tipin. Üritan läpakat mitte märjaks kasta :D

What else is new.. nothin really! Kõik sujub vaikselt ja kui vahepeal oli tahtmine kõigile siin vesi peale tõmmata, siis nüüd on jälle tekkinud tahtmine inimestega vähe rohkem lävida. Good for me! Ehk (taand)areneb ka inglise keel :)

Tsau!
:))

Kurja.. midagi nagu jääks ikka kirjutamata, aga mitte ei menu, mis see olla võiks.
Kas te mitte ei vihka seda tunnet?

Miks pesumasinad pesu mustaks pesevad?

Tervist, eskimod ja teised! :D

Elu on endiselt ilus ja lilleline siin. Kogu istandus on lepatriinusid ja liblikaid täis. Sõin oma esimese viinamarja siin Austraalias. Otse puult. Praegu on ainult mõned üksikud valmis, aga 6. nädala pärast peaks korjamine algama. Selle ajani olen kindlalt Pembertonis ja praeguses farmis, et sellele kõigele oma silmaga tunnistajaks olla. Lõunapausid muutuvad üleliigseks ja ülejäänud aja päevast veedan viinamarjade üledoosi tõttu WCs (mäletad seda päeva, Kaisa, kui ma tööle ei jõudnud?) :D Cant wait!

Teise aasta viisa saamiseks vajalik 3-kuune farmiaeg lõpeb 4. nädala pärast. Nagu öeldud, siis viinamarjade valmimise ootan ära, aga edasi.. I have NO idea! Kas töötan märtsi lõpuni siin, kogun raha (mida seni muide väga kogunenud polegi) ja käin tiiru aasias, vahetan vahepeal farmi ja töötan mujal, vaatan niisama ringi.. variante on mitmeid. Otsustusvõimega pole ma kunagi silma paistnud. Peab vist lihtsalt kulli ja kirja viskama hakkama ning vaatama, mis elu ette viskab :D

Langevarjuhüppeni on veel aega, kuigi ilmselt peaks selle enne sügise saabumist ehk enne märtsi ära tegema. Ilmad muutuvad siis heitlikumaks ja külma(khmm, no see suhteline mõiste) sombuse ilmaga hüppama ei kutsu. Kui mul närvid ikka vastu peavad ja kogu plaanile lihtsalt kriipsu peale ei tõmba :D

Mis veel..
Tatt tilgub endiselt (oluline info) ja sihverplaadi jume hakkab punasest pruuniks muutuma. Uskumatu, kui palju kärbsevõrk nägu UV kiirguse eest ikkagi kaitses. Kuna kärbsed on kõik kuskile kadunud ja võrgul erilist otstarvet pole, siis ma seda enam ei kasuta. Kohe karistati päikesepõletusega. Oh well..
Täna oli seega esimene päev, kui ma istanduses mütsi kasutasin.

Pesumasinad! Need täiesti mõttetud metallist kolakad!
Kas mu mälu petab mind või me võtame Eestis pesumasinast puhta pesu välja? Kui see tõesti nii oli, siis siin on ka selle asjaga tagurpidi. Kõik vähegi normaalsed riided, mis kodust said kaasa võetud, on peale pesumasinast välja võtmist suht... no pühapäeval kirikusse selga ei paneks :D Vanad plekid on alles ja 10 uut on juurde tekkinud."Whats happening? Whats the reason?" Käsitlematu. Ja seda mitte ainult hostelis vaid ka Pembertoni pesumajas. Go figure! Aga asjale positiivsest küljest vaadates.. vist ei olegi postiivsest külge. Tahtsin küll kirjutada, et saab uusi riideid osta, aga see tähendaks raha asjatut kulutamist ja seda ma ju ei taha :)

Martin "pesutädi" Kuunundaa(jah, aussies võib ka nii juhtuda)
:D

Unustasin..

Vähegi taiplikum inimene, kes mu blogil järjepidevalt silma peal on hoidnud, sai vist juba aru, mida need videod tähendavad.

Jah, 21. märts on Perthis Kings of Leon'i kontsert! And i've got tickets! :D Tegelikult ainult üks, aga sellest ju täiesti piisab!
Minu teine KOL-i kontsert... Esimene oli mõned aastad tagasi Poolas ja see jättis nii kustumatu mulje, et ma lihtsalt pean neid veel live'is nägema. Ma loodan, et ei pea pettuma :)



Ja NII hea oli täna telefonis paari kalli inimese häält kuulda.. (yea, kõlab läilalt, aga tõsijutt)
:)

Mis täna toimuma hakkab?

Täna on BBQ night. Pool hostelist sõidab campima, mis tähendab, et siin on õhtul päris vaikne. Et miks mina ei lähe? Ninast tuleb endiselt mingit ollust ja ei tahaks veel rohkem haigestuda. Peale rannapidu võib igast avausest midagi voolama hakata :D

Minu plaan tänaseks on end õhtul(eesti aja järgi) umbes kella 4-5 paiku Skype'i ja MSN-i sisse logida. See on teie võimalus mulle pihta saada ;) Küsida võib kõike.. eriti arvestades tänaseid teisi plaane e. virtuaalpidu Skype's, mis tähendab, et ma VÕIN kergelt nokastunud olla (ei pruugi :). Netis on sellest kindlasti tunduvalt lihtsam aru saada.. aga mis ma sellest ikka jahun!

Õhtuni :))

Long time no see

Welcome minu jumalast hüljatud blogisse! :D

Ma isegi ei mäleta millal ja millest ma viimati siia kirjutasin. Või siiski..! Pilte postitasin ja siis läksin ookeani äärde. Justament! Oli väga meeleolukas päev ja sain rahulikult oma fotograafilisi oskusi lihvida(milline lause!). Pilte sai hulgim klõpsutatud ja ehk ilmuvad parimad neist millalgi ka siia.

Olen siin paar päeva mõtteid mõlgutanud blogi täiendamise lõpetamisest. Loomulikult mitte täielikult, aga teeksin seda ehk korra nädalas. Sel nädalal olen sellele päris lähedal ja eks pikad päevad kuuma päikese käes ning väike külmetus võtavad oma. Jah, lugesite õigesti - külmetus! 35C sooja ja lõõskav päike ning mina olen tatine.. no eks ma olen alati teistest veidi ägedam tahtnud olla :D Üldse ei kurda!
Aga blogi juurde tagasi. Otsustasin sellega siiski edasi tegeleda, kui vähegi midagi kirjutada on :) Otsust aitas langetada üks ootamatu mail, mis postkasti oli potsatanud. Ole sa tänatud printsess Marissa! :D Tervitused su emalegi, kes juttude järgi blogil pidevalt silma peal hoiab! :) Keep up the good work!

Aga elust Pembertonis.

Intriigid - elus edasiviiv jõud! Okei, okei päris nii pole, aga siinset igavat elu vürtsitavad küll.
Paar päeva tagasi käisid meie töökaaslased (kohalikud, laisad ja rumalad) hostelis. Konditsiooniks - maani lakku täis. Meid leidmata kleepisid nad end eestlaste külge. Kõik oli kombes hetkeni, mil ühel neist viimnegi mõistuseraas kadus ja lasi lendu sellise lause nagu "leave this country!" ning andis kogu oma olekuga märku, et talle backpackerid ikka kohe üldse ei meeldi. Järgmise päeva lõpuks teadis sellest juba pool hostelit ja tänaseks ka meie farmer. Eestlased on oma loomult teadupoolest üsna stoilised, aga inglased ja prantslased.. no nende jaoks on selline asi ennekuulmatu. Nende kodumaal võib sellise jutuga politseis lõpetada. Lugu on igatahes päris suureks puhutud ja murdosasekundiks oli isegi meie farmist minema löömine õhus. Küllap on homne päev juba rahulikum. Ei suuda seda draamat enam ära seedida. Vahelduseks võiks midagi uut peale tulla :D

Ülejäänud aja sisustan tööl käimisega (sel nädalal ka laupäeval) ning üritan hosteli saabunud uusi nägusid nimedega kokku viia. Kuu lõpuks on ilmselt enamik vanadest olijatest uutega asendatud. Õunahooaeg tuleb peale ning sellele järgnevad viinamarjad. Ka meie farmis on esmaspäevast 5 uut töötajat. Kolm inglast, üks prantslane ja kohalik poiss. Täitsa toredad tunduvad ja see inglise keel... kõrvad puhkavad seda kuulates. Ei mingit iiri/šoti slängi või aktsenti. Perfect!

See on ka kõik, mis hetkel meenub. Magama minnes tuleb kindlasti nii mõndagi meelde, as usually :)
Olge terved ja rookige lund. Päikest!


Ahjaa..
Sander leidis tulevase kaasa ning nad kihlusid pühapäeval rannas. Take this with a grain of salt! ;)

Paar klõpsu eilsest..

Väljas kena 30+ kraadi.. vist hea päev ookeani ääres vedelemiseks :)
See ya!

Veel üks pakk!

Tundub, et neid pakke oligi eile mitu. Täna sain siis teise ka kätte. JESS! VEEL MAGUSAT! Ja Kroonika... värske klatš ja kõmu otse Eestist! Kas teadsite, et Indrek Luukas viib oma isa unistuse ellu!? Mina ka mitte! Tänan Kaisa! :D Järgige aga eeskuju ja pange ka midagi teele.. kasvõi tühi pakk :D Pakke on lihtsalt NII tore saada! Võibolla peaks neid endalegi saatma hakkama. Oh neid kadedaid nägusid siin hostelis.. iga päev uus pakk :)) Aga, mis ma siin ikka unistan ja sisutut möla suust välja ajan. Lihtsalt.. AITÄH kõigile, kes on viitsinud minuga natukenegi ühendust hoida. Te ei tea, kui hea meel on teada, et sa kellegil kuskil kaugel endiselt meeles mõlgud..

Lihtsalt jutujätkuks.. järgmisel nädalal üritan tuba vahetada. Kaua ma seda kusehaisu taluma pean? See ei ole normaalne! Sellest ma enam ei üritagi aru saada, kuidas ta ise nii rahulikult seal sees edasi magab. Ei pannud ta oma madratsit välja kuivama, ei ole voodipesu vahetanud/pesnud.. for fcuks sake!!! Mis ma öelda oskan, eestlastel on pikk kannatus! Ehk saan mingisse normaalsesse tuppa ümber kolida. Päris paljud on lahkumas ja kolme nädala pärast hakkavad vist ka esimesed eestlased otsapidi lahkuma. Kahju kuidagi.. tore seltskond!

PS. Soojad tervitused Sanderi emale, kes oli täiesti juhuslikult google'st mu blogi leidnud! :) Sander on tore poiss, võite uhked olla!

Käi jala, koduigatsus!

Mööda ta läkski, see koduigatsus. Selleks korraks! :)
Ma väga tänan kaasaelamise eest. Hommikuks oli ka paar lohutavat meili postkastis, mis sugugi kahjuks ei tulnud. Ja nagu imeväel jõudis järgmisel päeval ka ema poolt teele pandud pakk pärale.

WOOOHOOO! Magusat täis!!! Kulub marjaks ära, kuigi olen juba mingi 9kg juurde võtnud.. jah, 9kg! See teeb siis 3kg kuus. Lihtne arvutus näitab, et tagasi Eestisse minnes kaalun 110kg. Totaalne muutumine or what!? :D On mida krabada! Tagasilennud tõotavad aga sellega seoses veelgi piinarikkamad tulla, sest juba siia lennates oli päris kitsas see istumine. Teine arvutus näitab, et mul on 3 kuud langevarjuhüppe sooritamiseks(jah, see plaan mul tõesti on. näis, näis...). Kui mu mälu mulle praegu vingerpussi ei mängi, siis kaalu ülempiiriks on 95kg. Peab vist mingit saledamat joont hoidma hakkama :D
Tahaks midagi Eesti poole ka teele panna, mõne postkaardi äkki, aga ma ei tea ju aadresse. Kel uhkus lubab, see võiks mulle kuskile oma aadressi jätta. Facebooki, blogi kommentaaridesse, mailile..

Selline nali ka veel, et hosteli receptionis oli kirjas "Martin - you have packageS". Inglise keelt oskavad inimesed said kindlasti juba aru, et see tähendab nagu mulle oleks rohkem neid pakke tulnud. Küsimise peale pakuti küll ühte veel, aga tutkit Vasja.. polnud teps mitte minu nimi seal peal! Pange pakid teele, inimesed! :D

Märkasin täna midagi huvitavat enda juures. Ei, mitte üle püksiääre rippuvat kõhtu! :D
Ma vaatan nimelt üle tänava minnes automaatselt esimesena paremale. Kas ma olen tõesti vasakpoolse liiklusega ära harjumas? Ilmselt..
Olete tähele pannud, et kui te mööda kõnniteed kõnnite, siis möödute vastutulijatest enamasti samalt poolt nagu autod tänaval üksteisest. Ehk parempoolse liiklusega Eestis hoiate rohkem kõnnitee paremasse serva ja kui keegi peaks teile seal vastu kõndima, kuid ei mõtlegi "õigelt" poolt mööduda, siis satute hetkeks segadusse või kortsutate isegi kergelt kulmu. Mulle küll meenub paar sellist seika. Tagasi tulles olen ma üks "nendest", pahadest, kes valel pool kõnnib ning aegajalt liiklusohtliku olukorra tekitab, sest ei pane "valelt poolt" lähenevat sõidukit tähele :D Väga lahe tegelikult. Tahaks seda juba omal nahal kogeda. Käituda kodumaal nagu välismaalane.

Ja lõpetuseks mõned katsetused oma uue fotokaga. Endiselt päris keeruline kaardervärk, aga vaikselt hakkab äkki looma ning erinevad nõksudki meelde jääma :)

Koduigatsus..

Jah, its here!
Täna on üks nendest päevadest, kui tahaks väga Tartus koduseinte vahel olla, villakeral peast kinni võtta, et tal "soeng" segamini ajada, koduseid toite süüa(olgu selleks või Rimist ostetud valmistoit), Viljole helistada ja tavapäraseid lolle nalju teha (kõige rohkem igatsengi sõpru), öösel OMA voodis magada seejuures kusehaisu tundmata(jah, inglane tegi jälle alla)... isegi pidev lume rookimine ei morjendaks! :D

Aga ma olen tugev! Varsti olen juba 3 kuud Eestist ära olnud, mis tähendab, et ühtlasi läheneb ka see aeg, mil ma tagasi koju saabun ;) Pidage teiegi vastu. Saan aru küll, et minu lahkumisega kukkusid ka teie elud kokku, aga küll me need tagasi üles ehitame :D Selline egomaniakk siis!

Millestki muust ka..
Täna selgus, et tööd jätkub meie praeguses farmis ilmselt veel vägagi pikaks ajaks. Naljatlemisi öeldi, et järgmiste jõuludeni. Mulle sobib! Saan vähemalt oma teise aasta viisa korda, kui ma peaks tahtma tagasi tulla. Töö on küll vaikselt tüütuks muutunud ning ega hommikune kella viiene ärkamine just meelakkumine ole, aga ega see igavesti kesta saa. Või saab?

Täna näppisin oma uut kaamerat. Oh neid nuppe ja seda tilulilu. Eile õhtul alustasin kasutusjuhendi lugemist, kuid pidin pärast 20-minutilist unega võitlemist alla vanduma. Ma tõesti ei tea, kuidas see kõik meelde peaks jääma. Ilmselt käin ka poole aasta pärast user manual kõrval pilte tegemas. Aga kaadervärk ise on korralik ja pole vist kellelegi märkamatuks jäänud. Loodetavasti ei tähenda see seda, et keegi näpud taha ajab. Perthist tagasi jõudes oli näiteks mu sinine Isic jakk kadunud, mida ma tööl kandsin. No kellele seda küll vaja võis minna? Ajab närvi küll, aga eks see üks hostelite suuremaid miinuseid on. Aboluutselt iga asi võib jalad alla võtta ja sinu juurest lihtsalt jäädavalt lahkuda. Eriti kiired kaduma on lusikad ja tassid.. AGA ma ei viitsi oma pead sellega eriti vaevata. Lihtsalt halb üllatus, kui miski järjekordselt haihtub.

Mnjah.. kodu..

Olge ikka tublid ja püsige komplektsed! Siis on kelle juurde tagasi tulla.
Martin, nii üksi-üksi! :D

and 2011 it is!

Eelmine nädalavahetus möödus Perthis, kartuses, et Pembertonis ei toimu suurt midagi. Eksisin. Pembertonis oli võimas ilutulestik, Perthis.. mitte midagi. Tavaline nädalavahetus.

Aga algusest..

Reede õhtul startisime Perthi poole. Pärale jõudsime umbes üheksa paiku. Ööbimiskohta meil polnud, küll aga magamiskotid. Välja kukkus aga hoopis nii, et saime endale väga normaalses hostelis "leti alt" kolm voodikohta. Siinkohal tänud Kerlile, kes oma sarmi ja tutvuse letile lõi :D
Kiirelt kerge soojendusrüübe(jah, alcohol), pessu ja riided selga ning minek. Ilutulestiku toimumise kohta ei osanud sel hetkel keegi midagi kindlat öelda, aga enamik hosteli rahvast suundus King's parki, kust avaneb kogu linnale parim vaade. Otsustasime sama teha ja lõime punti kahe hollandlasega. Olles praktiliselt kohale jõudnud möödusime ühest nö. pilvelõhkujast, mis ehitamisjärgus oli. Alkohol ja hullused käivad teadupoolest käsikäes! Kellelgi tekkis igatahes järsku mõte üle plangu ronida, et torn vallutada. Avaneb sealt ju veelgi parem vaade.. :D Esmalt olin küll piduriks (i'm scared of heights u know), aga kui me sealt juba edasi kõndima hakkasin, siis mõtlesin, et kuradile see kõrgusekartus - lets go! Jalgade ja käte värisedes tõusin mööda tellinguid järjest ülespoole kuni tuul nii valjuks muutus, et otsustasin paikseks jääda. Õnneks jäi Joe ka samale kõrgusele. Teised käisid tipus ära. Seal ma siis olin, süda kergelt puperdamas ja kümne küünega tellingutest kinni hoidmas, kui kell südaööd lõi ja... telefon helises! Raplakad olid nii südamega asja juures, et otsustasid mulle täpselt südaööl head uut soovida! PARIM ÜLLATUS ÜLDSE! :D Aitäh! Ja nagu näha, siis laipa pole vaja Perthi otsima tulla. Ma ei kukkunudki alla! ;) Vaade sealt oli super. Kui vaid ilutulestikku oleks lastud. Jah, aastavahetus ilma õige ilutulestikuta.. 2011 jääb mul vahele!
Keskööle järgnes tavapärane möll linnas, kuid sedagi kõigest poole viiene, sest oh üllatust... klubid, baarid, pubid suletakse ka sellistel pidupäevadel kella 3. paiku.. suurlinn või asi! :D

Laupäeval... oi laupäev! Laupäeval käisime kätele templeid kogumas ehk külastasime võimalikult paljusid peokohti. Ja ühte peep show'd :D 2$ eest sai 30 sekundit sekstöötajat oma asja tegemas näha. See kõik oli nii... uskumatult naljakas! Ma loodan, et ta mu irvitamist tähele ei pannud, sest nagu välja tuleb, siis strippar näeb, mida sa oma tillukeses kabiinis teed. KINKY!

Pühapäeval läksin säästude kallale ja ostsin korraliku fotoaparaadi - Canon 1000D.

Pildistamine on mulle alati meeldinud, kuid alati on kehvad seadistamisvõimalused midagi ära rikkunud.  

Eestist kaasa võetud seebikas on soetatud mingi 6-7a tagasi ja see on omadega ühel pool. On teine vaat et sama suur, kui minu uus silmarõõm. Nüüd jääb siis ainult üle sellega pildistama õppida :)

Okei, pikk jutt.. igav jutt :D

Perthist tagasi jõudsime täna hommikul kella poole nelja paiku ja 6ks pidime juba tööl olema(35C kuumus polnud ka abiks) ehk väsimus tahab tappa. Ega siin rohkem midagi muljetada olegi. Kolm uut toakaaslast sain. Sakslased. Piisab juba ainuüksi sellest, et nad sakslased on. Hoiavad vähe rohkem puhtust kui inglased :D

Ok, ööd! :)